Friday, January 2, 2015

Mul ikka kripeldab üks vana lugu hinges


See on tegelikult juba üks vana lugu, aga ikka kripeldab natuke hinges. Nimelt eelmisel aastal kandideerisin ma ühele töökohale, mille nõudmised olid sellised:

                               

Minu kõrgele enesehinnangule oli suht valus löök juba see, et mind isegi vestlusele ei kutsutud, kuid palju rohkem tekitas minus pettumust vastus, mille ma sain: "Tere! Täname, et osalesite meie toimetaja-projektijuhi konkursil. Paraku ei osutunud Te valituks, sest otsisime inimest, kes saaks kohe jätkata raamatute projektide vedamisega. Seetõttu olid meie nõudmised kogemusele väga kõrged ja ka spetsiifilised.

Valdav osa kandidaatidest oli kirjastamisega nii või teisiti ka juba kokku puutunud. Kogemus saigi otsuse juures määravaks."


Ma olen neid nõudmisi ülaltoodud kuulutuses lugenud mitu korda ja mina ei saa aru, milline neist on "väga spetsiifiline"? Inglise keel? Suur lugemus? Hea suhtlemisoskus?

Ja okei, ma pean tunnistama, et minu poeriiulitele jõudnud teosed ei ole kirjanduslikud pärlid, aga nelja raamatu kirjastamine peaks siiski vastama ka nõudmisele "nii või naa kirjastamisega kokku puutunud". Või ei? 

 

Ühesõnaga ma hakkan mõtlema, et kui mind isegi nii spetsiifiliste nõudmistega tôöintervjuule ei kutsuta, mida mul siis üldse loota. Üha enam jääb mulle mulje, et ma elangi mingis ibsenlikus eluvales, kus ma ise ainukesena arvan, et mu CV võiks (peaks?) mulle mõne tööpakkumise või vähemalt kutse tööintervjuule tagama. 


Ma ise pean end suhteliselt intelligentseks ning laia silmaringiga inimeseks.

22 comments:

  1. Sinu eesti keel ei ole ju kõrgtasemel. Kui nad kasvõi üht sinu raamatut uurisid, said selle kohe teada. Ka blogis on sinu tase näha - sa ei ole kahjuks nii haritud ja kõrgel tasemel kui ise arvad. Ilmselt endal on sellest raske aru saada.

    ReplyDelete
  2. Ma arvan, et see oli lihtsalt "viisakas" vastus. Firma otsib probleemidevaba palgatöötajat. Esimese asjana guugeldatakse kandidaate. Kui valik suur, siis lükatakse kõrvale need, kes on varem tööandjaga pidanud käima näiteks töövaidluskomisjonis ja sellest avalikult rääkinud. Ma ei ütle jumala eest, et Sul õigus ei olnud, aga tööandjate nr 1 eelistus paraku selline inimene ei ole. Teiseks näeb guugeldades, et oled restoraniomanik. Kindlasti eelistab palkaja inimest, kes ei tegele kõrvalt oma äriga. Kolmandaks on raamatute kirjutamine ja kirjastamine ikka väga erinevad tegevused.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma "eputasingi" just kirjastamisega, mitte kirjutamisega.

      Delete
  3. Ka mina arvan, et eesti keel on paraku sul küll kõrgtasemest päris kaugel ja kuna see oli üks põhinõudmiseid, siis loogiline ju, et vestlusele ei kutsutud. CV ja kaaskiri peaksid ära näitama nõudmiste esimesed kolm punkti, vestlused viimased kolm. Esimeses kolmes punktis peitub suhteliselt kindlalt see põhjus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. S.K

      Huvitav, tõesti on inimesi kes veel "kastis" elavad- kindlasti ei uuri enamik tööandjaid kaaskirju sellisel süsteemil! Pealegi, inimene ei peagi kandideerimisel vastama 100% nõudmistele. :)

      Delete
  4. pole öeldud, kas soovitakse keeletoimetajat või lihtsalt toimetajat aga ilmselt 2in1 ning see võis tõesti valikul määravaks osutuda

    ReplyDelete
  5. No näete, saingi teada, et olen ebaadekvaatselt enesekindel:) enda kaitseks ütlen vaid seda, et kiiruga põlve otsas ja telefonis blogimine on üks asi, kui vaja oskan ka vigadeta kirjutada. Loomulikult mitte keeletoimetaja tasemel, kuid projektijuhina küll.

    ReplyDelete
  6. Ma olen ka samu mõtteid-tundeid läbi elanud. Üldjuhul olen aru saanud ja leppinud teadmisega, et tegelikult ongi pädevaid inimesi, kes samasugust tööd otsivad nagu mina või Sina, tohutult palju Eestis. Kahjuks. Inimesed töötavad kohtadel, mis on allpool nende võimeid. Ja jälgivad pidevalt töökuulutusi - vahel ju veab. Või juhtub, et sinu tuttava tuttav otsib uut töölist. Mul ei ole vedanud. Loodan, et Sul ehk veab kunagi lähiajal. Või natule hiljem. :) Aga see tunne, et nähes mõnd töökuulutust, elad selle sisu sügavalt läbi ja tunned, et just sina oled ainuke, kes sellele kohale sobiks - oi, kui mitmeid kordi ma seda läbi olen elanud!
    Tuleb ise endale töökoht teha, vot. Kui Sa tahad kirjastamisega tegeleda - otsi paar sarnaste soovidega inimest ja las ideed voolavad. Kogemusi Sul ju juba on. Mul on jälle teistpidi - on ideid, aga kogemusi napib, et kuidas seda kõike enda omaks vormistada ja reaalselt tööle panna. Näed siis, hea on targutada, eks! :D Tahtsin lihtsalt seda öelda, et... oled Sa kindel, et Sinust kindlasti just töötaja kellegi alluvusse peaks saama? Ambitsioonidega inimesi kardetakse enda alluvusse võtta. Ehk on selles hoopis küsimus, otsitakse "puhast lehte", mitte kedagi, kellel on liiga palju oma arvamusi ja ideid. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui ma nüüd mõtlen, mis on mu tugevused, kogemused ja hobid, siis tundub, et ainuke õige suund ongi oma enda ideed teoks teha. Siis ei tohiks ka puudulik emakeele oskus takistuseks olla;)

      Delete
    2. Samas kirjutada tahaks ju kaaa:S

      Delete
    3. Üks ei sega ju teist :)

      Delete
    4. St alati on ju tore mõnele tööd otsivale keeletoimetajale tööd pakkuda, kui asi lõpuks nii kaugele jõuab. Ma ka ei oska paljusid asju, mida vaja oleks, aga tahan ikkagi ja kui tean kedagi, kes oskab seda, mida mina ei oska, siis lähen ja küsin poolhäbelikult. :D

      Delete
  7. Eveliis, sinu unikaalne oskus on norra keel. Eesti keele oskajaid on palju ja nendega konkureerimiseks peab keeleoskus ikka väga briljantne olema. Samuti kahtlustan, et nii nagu ka teiste sektoritega, on kirjastajate sektor üks kinnine ring inimesi ja uustulnukana on raske jalga ukse vahele saada.

    Teades sinu kirge lastemoe ja sisustuse järele, siis kas sa ei tahaks hakata Eesti väiketootjate toodangut Norra ja mujale Skandinaaviasse eksportima? Palgatöö oleks muidugi riskide maandmiseks hea, siis ei sõltu kogu peresissetulek pereettevõttest, kuid mulle tundub, et sulle siiski sobiks selline väikeettevõtlus :))

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen sinuga nõus:) ja kuna Norra ikka on südames, siis patt oleks see päris ära unustada;)

      Delete
    2. Mul jäi kripeldama, et äkki keegi mõistis mu kommentaari takkakiitmisena sinu vaieldava keeleoskuse üle. See ei olnud nii mõeldud. Minu jaoks on sinu blogi keeleliselt täiesti loetav, võrreldes paljude teistega, mis kubisevad vigadest. Jah, on typosid, kuid kellel neid ei ole. Blogis on see ok.

      Delete
    3. Mina sain sinu aru. Lisaks selle tegin tänu sinu kommentaarile juba "to-do-listi". Uuel nädalal läheb lahti tegutsemiseks!

      Delete
    4. Jee, go girl! Peaks ka end kokku võtma... Õnneks on mul paar kuud rohkem aega VH lõpuni kui sul.Vist.

      Delete
  8. Oh jeerum küll. Olen kirjastamisäriga kokku puuutunud ja tean, et väga hea eesti keele oskus tähendab Cv-des seda, et inimene suudab kirjutada arusaadavaid ja üheseltmõistetavaid ametikirju. Kas te arvate, et nõutud on sonetipärgade kirjutamise oskust või? Igatahes, Eveliis, see keeleoskus, mida su mõned lugejad sulle siin ette heidavad, ei ole kindlasti põhjus vestlusele mittekutsumises. Sa kirjutad eesti keeles selgelt ja meeldivas stiilis. Ja inimesed, kes arvavad, et kõrgstiilis kirjutamisoskus on projektijuhiks olemise peamine omadus - taevake, ma loodan, et te ei ole mõnes firmas personalijuhid. Põhjus, miks sind ilmselt ei kutsutud, on selles, et sa juhid firmad. Mina ka ei söandaks palgatööle võtta alustava ettevõtte juhti. Ma ei julgeks, kuna pole kindel, et sa 100% pühendud palgatööle. Hea Lugu ei ole suur kirjastus, töökoormus on seal kindlasti väga ja väga suur. Ausalt Eveliis, ma usun siiralt, et asi oli selles. Ja mitte kirjaoskuses, suhtlemises või milleski muus. Ära usu seda kanakarja, kes väidab, et sa kirjutada ei oska. Stiil on personaalne. Ja mitte igaühele ei sobiksi valdurmikitamine, nihilisteffemmimine või muud viimasel ajal üles kerkinud personaalse stiili "voolud". :)

    ReplyDelete
  9. Vähemalt said sa vastuse! :) Olgu see meeldiv/usutav või mitte! On väga palju asutusi/ettevõtteid, mis ei vaevu mitte kunagi äraütlevat kirja saatma. Või saadavad nad selle kirja u siis, kui juba endalgi meelest läinud, et üldse kandideeritud sai. :)

    Minu meelest on palju kurvem hoopis see, et sinu lugejate seas leidub selliseid inimesi, kes nagu ootaks kogu aeg, et sul läheks halvasti, et nad saaksid osatada ja veel midagi halvasti öelda/kirjutada. (Loodan, et neil endal on alati kõik hästi ja nad ei pea kunagi millegi üle kurvastama, sest nad on nii täiuslikud). Ja ikka anonüümselt, sest nii on ju "ohutu", sest äkki järgmine kord on vaja mett mokale määrida, et midagi mõnes lugejamängus võita. :(
    Üks asi on konstruktiivne kriitika (seda peaks inimene suutma silma vaadates ka teha), teine asi see, kui jälle pannakse nätaki. Oled vapper, et jaksad alati teise põse ette keerata!
    Edu sulle! Ja kindlasti leiad sa selle miski, mis ongi täpselt sinu jaoks! Tead küll, kui üks uks sulgub, avaneb kusagil uus...

    ReplyDelete
  10. Aga kas Diip'is ei oleks piisavalt rakendust, et sinna nö põhikohaga tööle minna?

    ReplyDelete
  11. Ma sain ka siit vastuse. Nagu keegi ütles, kriitika (tõsi, silma peeti konstruktiivset kriitikat) ja kadedus on edasiviiv jõud. Eks ole tõsi ka see, et igas kriitikas on ka kübeke tõtt, võib-olla ise ei oska seda lihtsalt näha?
    Samuti ütles keegi, et kui sind ei kritiseerita, siis sind pole olemas, mina olen järelikult väga olemas:D

    ReplyDelete