The lesson is, never try?

Kui muidu on Ida rahulik ja üsna mõistlik tütarlaps, siis just neil hetkedel kui mul oleks vaja tööd teha (et Diip siiski avatud saaks!) keeldub ta minuga koostööd tegemast. Ei jää magama või jonnib haleda häälega.

Ja täna on küll esimene päev kui ma julgen öelda, et mul on masendus. Või kui veel ei ole, siis kohe tuleb. Sest täna on esimene kord kui ma tunnen, et tahan käed üles tõsta, alla anda ja Homer Simpsoni moodi lihtsalt öelda: You tried your best and you failed miserably. The lesson is, never try!

Kõik oli nii ilus ja sujus, ma ei saa aru, miks nüüd siis korraga need tagasilöögid. Miks just nüüd?

Hea, et vähemalt vanama (võib peaks siis ütlema vanavanaema?) siin on, kes kõigi saja muu asja eest hoolitseb. 

Ei-ei, lastekaitset ei ole vaja kohale saata. Britt Ida Loviisal pole mu masendusega mingit pistmist. Kõik mu muremõtted on seotud vaid probleemidega Diipi ümber.