Otseloomulikult ei läinud päev nii nagu plaanitud. Kõige pealt selgus, et Marek peab hommikul vara minu auto parandusse viima ja teise autoga liikuda ei saa, sest see on otsast lõpuni, pagasnikust kindalaekani täis ehitussodi. "Aga võib-olla ma jõuan auto kätte saada ja teile järgi tulla?" pakkus Marek meile välja lahenduse. Me jäime ootama. Siis aga selgus, et sel ajal kui ta oleks juba pidanud tagasi olema, et meid peale võtta, istus ta alles ummikus ja polnud autoremondini jõudnudki.
Ja hommikul ei jõudnud me ka end kaasa pressida, sest sel ajal kui Marek juba kingi jalga pani, tegime meie alles silmi lahti. Üks unisem kui teine.
Ühte ma aga ütlen. 12.11 toimuvale kohvikoolitusele läheme me kasvõi murutraktoriga;)
Skype koosolek aitab hädast välja ;-)
ReplyDeleteKuidas Ida end muidu üleval peab? Pildilt tundub väga tšill igal juhul:)
ReplyDeleteSuures plaanis ongi siuke tšill tšikk:)
DeleteÜldiselt on Ida päris tubli tüdruk, sööb ja magab vôi teeb nägusid, ka ööd on rahulikud. Samas tuleb ette ka jonnipäevi nagu eile. Ei jäänud päeval magama, krigises ja nuttis ning rippus minu otsas nii et tundsin end kui kutsikate poolt tühjaks imetud labrador. Mareki süles jäi magama nagu väike ingel, nii kui voodisse liigutasime oli pôrgu
ReplyDelete