Kas mitte ei ole see meie armas ja truu Ruudolf, kes nii tulihingeliselt kaminaid vihkab, et ta mitte üks, vaid mitu korda on kaminaraha ise "ära söönud"? Aga just kolmapäeval ta ju nägi (ma muidugi ei saa aru, kuidas ta läbi maja nägi, aga kahtlustan kergeid selgeltnägija võimeid), et majja on tekkinud kamin, mis sellest, et veel veidike välist kõpitsemist vajav, et paremini majaga ühte sulanduda, aga kohal see kamin oli ja mis kõige hullem, selle eest oli ka makstud. Ruudolf oli seekord hiljaks jäänud.
Ja nii ta siis otsustaski puhtast mehelikust jonnist, mis saab siis kui tema asemel kamin valitakse.
Ruudolf on üldse üks jonnakas meesterahvas olnud, pole siis ime, et seekordne temast "üle astumine" tal harja nii punaseks ajas. Mis mõttes, et temal juba pikemat aega vajab üks ja teine varuosa vahetamist, aga ei, tema asemel valitakse kamin. Kas ta oma jonnakust nüüd nii julmalt pidi välja näitama, on muidugi iseasi küsimus. Kergest ehmatusest oleks ehk piisanud? Nii et me oleks need varuosad ära vahetanud. Ikka enne jõule. Nagu Ruudolfil kombeks on meile kingitus teha.
Aga kui nüüd veidike tõsisemalt, siis hakkasin mõtlema, et kas ma tõepoolest olen nii halb inimene, et Grinch mult kogu aeg jõulud tahab varastada? Ja kohe nii halb, et seekord ei hakanud Grinch mind enam rahaliselt laostama, vaid kippus kohe elude kallale? Ma ei suuda uskuda, et ma (me?) kellelegi nii palju halba olen teinud, et kogu selle hetkel toimuva ära oleme teeninud?
Raskused teevad tugevaks, aga kui tugevaks ma siis saama pean. Ja ma saan aru, et avarii oli märk millegi kohta, aga mille. Ma ei suuda veel seda välja mõelda. Ja miks pidi seal olema ka 3-nädalane Britt Ida?
No comments:
Post a Comment