Veider

Eile kui me, Britt Ida turvahälliga käeotsas, kohtumiselt kohtumisele tuiskasime, hakkasin ma mõtlema, et kas pole veider, et kui hakkasime Diipiga (siis me muidugi ei teadnud, et koha nimeks Diip saab) tegelema, ei teadnud ma veel isegi seda, et ma rase olen; veidike hiljem mõtlesime me, et küll on äge suvel avada, et siis ma pole veel padurase ja paistes, et saan oma suure kõhu ja roosa kastekannuga Diipis ringi tuisata ning lilli kasta; veel hiljem mõtlesime, et huvitav, kas juhtubki nii, et samal ajal kui mina sünnitan, peavad teised Diipis avamispidu; veidike veelgi hiljem oli mul hea meel, et avamispeoks näen ma juba oma varbaid, et kogu sünnitusõudus oli juba minevik; ja nüüd, 11 kuud hiljem, kui Diip hakkab lõpuks uksi avama, on Britt Ida juba kuu aega vana. Kuu aega vana, aga juba nii palju käinud ja näinud, või noh, kas ta just midagi näinud on, aga üle elanud igal juhul.

Päev otsa põõnas Britt Ida rahulikult, ilmselt piimakoomas, Diipis diivanil ning nii uskumatu kui see ka pole, pidas ta vastu ka õhtuse nõupidamise juristiga ning korteriühistu koosoleku. Naersime, et kunagi kui ta juba rääkida oskab, saab ta teiste tittede ees kelkida, kuidas ta juba neljanädalaselt ettevõtte argitoimetustes kaasa lõi.

Nagu aru saate oli eile meil eile kohtumine korteriühistuga, kus meile seatud tingimused uuesti hääletusele pandi. Kuna ma ei osanud ju teada, millises toonis see kohtumine möödub ja millise pöörde see võtta võib, siis oli meil seljataguseks kaasas ka jurist, liiga palju oli mängus, et mütsiga lööma minna. Me olime korralikult ette valmistunud. 

Tuleb tunnistada, et ma olin nii ühistule kui ka juhatusele liiga teinud, sest 98% inimestest olid äärmiselt positiivsed, sõbralikult meelestatud ning isegi toetavad. Oli paar inimest, sh ka meie "sõber" juhatuse esimees, kes lihtsalt vaidlemise pärast jätkas ikka vaidlemist, kuid sai lõpuks siiski paika pandud. Isegi siis kui ühehäälselt olid ühistu liikmed restorani poolt hääletanud, raius ta edasi, et me alustasime oma tegevust vastupidi, et nii polnud korrektne, et mis sellest, et nüüd on kõik korrektne, et nii ikka ei saa. Õnneks ei kuulanud teda keegi ja tundub, et kõik osalejad said aru, et ta lihtsalt ajab kiusu kiusu pärast, pealegi veel valede faktidega.

Nalja sai muidugi ka natuke. Näiteks ventilatsiooni kohta tekis jälle küsimus, et kuidas me ikka tagame, et see kõrvalolevaid kortereid ei sega. Kui selgus, et ventilatsioon on kolm päeva täisvõimsusel juba töötanud ning keegi pole sellest arugi saanud, tekkis vaikus, keegi ei olnud isegi enam huvitatud sellest, et oma korteris mürataset mõõta. Ja me olime selle ümber jahunud kuid!
Nagu ma mainisin olid korteriomanikud ühehäälselt restorani poolt, kuid pool tundi hiljem avastas keegi tarkpea, et kas võiks seada sellise tingimuse, et korteriomanikud võiksid hääletada kui nad restorani vastu peaksid  olema. Kuidas? Miks? Kas nad siis esimese hooga ei saanud aru, et nad just hääletasid restorani poolt? Ei ole ju nii, et iga poole tunni tagant hääletatakse uuesti.

Koosolek oli pikk, intensiivne, mingil hetkel isegi täitsa kuum, nii et ma arvasin, et meie "suurim sõber" ning Marek lähevad karvupidi kokku, kuid see vastuseis lõppes kiiresti, sest meie "suurimal sõbral" ei olnud lihtsalt toetust ega ka seljatagust faktidega.
Positiivsest õhkkonnast ja otsustest hoolimata teeb mind kurvaks fakt, et juba juunikuus kui me Marianiga käisime oma restoraniideed tutvustamas, et nõusolek saada, pakkusime me ise välja, et meil pole midagi selle vastu, et ühistu vaatab mingi aja möödudes üle, kas Diip täidab kõiki seatud tingimusi ja ettekirjutusi ning käitub nii nagu oleme lubanud. Viis kuud hiljem jõudis ühistu samale otsusele. Miks see kõik nii kaua aega pidi võtma? Veider.

Igatahes. Oli mis oli. Täna valmivad Diipi köögis esimesed toidud. Ahh, kuidas ma loodan, et Marek toob head-paremat proovida  ka oma aplale kaasale!

Ja teate, mis veel. Ma lubasin endale eile klaasi veini. Ka see oli veider tunne. Väga veider.

Eile said tellitud ka Diip aknakleebised. Muide, kas kellelgi pole käppa sees Marimekkos, et saaks mingit jube head soodukat? Me otsime kardinakangast, ükski pole nagu päris see, Marimekko käib aga üle jôu.