See, et beebide peas auk on, tuli mulle sama suure üllatusena nagu sada viiskümmend tuhat muud beebidega seotud asja, millest ma kunagi varem kuulnud ei olnud. Või siiski, see augu-värk tuli mulle ikka kõige suurema üllatusena.
Nii ma siis elasin kolm nädalat kerges hirmus, et kusagil keset Britt Ida pealage on auk ja ega ma seda peakest nii väga katsuda ei julgenud. Vannitades püüdsin vaikselt silmanurgast piiluda, et kus see auk siis on, ei leidnud, aga ega ma väga hoolikalt ei julgenud vaadata ka. Imetades piilusin ma vaikselt, et kas on auku kusagilt näha, aga ikka ei hakanud midagi silma. Ikka ja jälle püüdsin ma seda auku leida, ise samal ajal kartes, et ma kuidagi lapse ajule liiga teen, sest ainuke, mis mulle meelde jäi oli, et selle auguga tuleb väga ettevaatlik olla.
Auku ma ei leidnud, aga üliettevaatlikult püüdsin ma Britt Ida peakesega sellegi poolest toimetada, et mitte kogemata augule pihta saada ja seda vigastada. Mina ju ei teadnud, kui suur see auk on. Kas selline tilluke, mida tuleb luubiga otsida, või piisavalt suur, et seda palja silmaga märgata, lihtsalt minu silmanägemine on nagu ta on. Mõistusega ju on mul pahad lood, vähemalt hetkel (nt suutsin ma tädi Merle juures nii auto-kui korterivõtmed välisukse ette jätta, sekund hiljem ei mäleta ma, mida ma just Marekilt küsisin jne jne), nii et kes seda silmanägemistki teab.
Lõpuks võtsin ma julguse kokku ja palusin tädi Merlel mulle auku näidata. Selgus, et lõge ei olegi päris reaalne auk pealaes, vaid lihtsam selline pehmem koht:D Kuigi nüüd ma mõtlen, et oli mul vaja seda puudutada, nüüd ma tean, kui pehme ja õõvastav see oli. Ja mis õige hullem, ma ei suuda ikka meelde jätta, kus see asub ja ei näe ka seda, selline salakaval nähtamatu auk on, nii et ma kardan ikka.
Oeh, kui palju on beebide juures asju, mida minu eest siiani varjatud on.
Ma võin öelda, et edasi ei lähe lihtsamaks:D Kas tal on külm-liiga soe, kuidas krt on võimalik, et 1 mähkmevahetuse vahega on tagumik jumala punane, mida paganat ta nüüd tahab - süüa, magada,sülle?
ReplyDeleteMinu oma on mind dresseerinud 9,5 kuud - ja ikka ma suutsin tekitada laupäeval olukorra, kus ma lihtsalt ei tulnud selle peale, et lapsel on kõht tühi eks. Saad aru, autos oli lapse ema, vanaema ja tädi - ja mitte keegi neist ei tulnud selle peale, et laps tahab süüa. Normaalne, mis? Mina olin nii fikseerunud sellele, et kiirelt koju jõuda oma 200km tripilt, aga oleks pidanud kella vaatama selle asemel..:)
Seega - jõudu Sulle ja Idale - küll te ära klatite, et mis ja millal:)
Kui mul kunagi peale autoavariid peas auk oli (st kondis, nahk oli ikka peal), siis kõik ütlesin "nagu beebil" ja siis ma sain teada, et beebidel peaks midagi samasugust olema. Mulle istutati sinna uus kont. Aga kui lapsukesed sündisid, siis olin selle auguga sellevõrra teoreetiliselt juba tuttav :)
ReplyDelete(Mind ennast üllatas - keegi ei olnud öelnud - et nad algul tökatit välja lasevad. Teiseks sünnitusel seda, et "pressid" on lihtsalt häda 2 tunne).