Wednesday, October 21, 2015

Köögiklassika ja uus lemmik


Me korraldame sada tuhat aastat sõbrannadega "õhtusööki üheksale juba" (algas see õhtusöögist kuuele, sellest ka natuke veider nimi). Idee umbes sama nagu sel "õhtusöök viiele" saatel, ainult et me ei anna üksteisele punkte. Sellest omakorda kasvas välja väike "Meisterkokk" FB grupp, kus me erinevatel teemadel "võistleme" (no ei ole päris selline mõisa peale mäng, pigem lihtsalt jagame retsepte ja ideid). Hetkel on teemaks "Läbi aegade lemmiktoit". Ma ei suutnud välja mõelda, mis mu lemmiktoit siis on, kuni hetkeni kui üks meist postitas pildi "Kanamamma liivakastist". Ja ma pean ütlema, et tahan ma siin kui peen tahes olla, siis "Kanamamma liivakast" on ka minu kõige lemmikum toit. Tõeline köögiklassika!

Mis see siis on? Kas mäletate kunagi sellist lastesaadet nagu Otto-Triin? Sealt see kihvti nimega toit pärit ongi. Tegelikult ei ole aga tegu mitte millegi muuga kui lihtsalt praetud munaga, millel on ümber leivast "kast". Sellest sai minu ja mu tillukese õe lemmiktoit. Hiljem sai see minu ja Heily "after-party snack'iks". Iga kord kui me mõnelt peolt Heily poole läksime, istusime me kõige pealt köögis (isegi kui kell oli kolm öösel) ja sõime "kanamammasid". Samuti on sellest toidust saanud üks selline roog, mida me alati vanaemalt nõuame kui talle külla läheme. Alati! Ükski Tartus käik ei möödu "kanamammata". Täna hommikul otsustasin ma ka hommikusöögiks vana head klassikut valmistada. Ida aitas jälle lauda katta. Pani käbid ja kivid lauale ja ütles "ilušš".

Vot nii peene maitsega ma tegelikult olengi.

What's your all time favorite food my friend asked me. I didn't know what to answer. I love so many things. Is it quiche? Is it traditional Estonian Christmas dish with blood sausage and ovenbaked potatoes? Is it sushi? I didn't know. But then suddenly it hit me. "The Chiken Mom's Sandbox"! A true classic. My sister and me l-o-v-e-d this when we were little. In my teenage years it became a "after party snack" with my friend. After every single party when we came home to her house, we sat in the kitchen and ate the "chicken moms". And now when we visit my grandma - it is one dish she has to make! 
Today I thought to serve my favorite dish for breakfast. Ida helped me to decorate the table. "Pretty!" she said when she had organized the chestnuts and cones on the table.

But what is this "Chicken Mom's Sandbox" then? Well, it's just fried egg in a "box" made of bread. 
That's right! I am a simple girl:) 


Magustoidud ei ole minu teetassike. Ma ei oska väga kooke teha ega ka magustoite. Eelmisel nädalal sain ma proovida sellist peene nimega Gambia magustoitu nagu Chakery. Ilusat pilti minusugune mitte-toidublogija sellest toidust teha ei osanud, kuid maitse see eest....Jumalik! Ja kui lihtne valmistada. Minu uus lemmikmagustoit on Chakery. 

Valmistamiseks läheb vaja:
400ml vaniljemaitselist jogurtit
200g hapukoort
300 g rõõska koort
500 g ananassikompotti
muskaati ja vaniljet maitsestamiseks
400ml keedetud cous cous'i

Keera kõik komponendid kokku ja vala kaste keedetud cous cous'ile. Kas saaks veel lihtsam olla?


I am not good in making cakes or desserts, but last week I got to try this Gambian dessert called Chakery. It was a bit unusual, as I use cous cous for dinner, but goddamn it was goooooood! My new favorite dessert was born. And so easy to make! 

Just mix together 400ml vanilla youghurt, 200g sour cream, 300g evaporated milk and 500g crushed pineapple. Add some nutmeg and vanilla and pour the sauce over 400ml boiled cous cous. Simple as that and tastes heavenly!


8 comments:

  1. Oh, äge! Kanaema liivakastis on minu lemmik ka :) Mu poisid seda väga ei taha, aga tüdruk sõi isuga.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii kihvt, et teised ka kanamamma liivakasti armastavad:)

      Delete
  2. See on ka minu lemmik ja üks esimesi sööke, mida tegin iseseisvalt. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul vist sama lugu, et üks esimesi sööke, mida ise teha oskasin/julgesin/viitsisin:) Ja siis ujutasin ketšupiga üle, sest see oli see periood, kui mu meelest kõiki toite pidi ketšupiga sööma

      Delete
  3. Mina kaaa... Oi, ma olin uhke, kui selle tehtud sain :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa! Mulle tundus see ka kuidagi eriliselt suuuuuur saavutus!

      Delete
  4. Esmalt teemaväline kommentaar: palju õnne pisikesele tütarlapsele teise sünnipäeva puhul ja veel rohkem õnne vanematele, kes nii tublilt on vastu pidanud :)
    Mul on küsimus Su uue lemmiku kohta. Retsept tundub olevat küll dead simple, aga jäin ikkagi mõttesse, kuidas talitada. Kas kastet tehes vahustad koore ära või jätad vauhstamata kujule? Ning kas kompoti pähe sobib ka tavaline ananassikonserv omasmahlas? Kui jah, kas vedelik tuleb ära valada või ka kastmesse uhada? Ning kui pisikesteks tükkideks tuleks ananass hakkida? Ning lõpetuseks, millist cous cous'i Sa kasutasid? Kas Maroko või Israeli?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh õnnesoovide eest:)

      Kuna ma tegelikult seda magustoitu esimest korda nägin/maitsesin, siis püüdsin teha nii nagu too tehtud oli. Koore ajasin veidike vahtu, aga väga vaeva küll ei näinud ja kasutasin täiesti tavalist ananassikonservi, mis poeriiulilt silma hakkas (aga mis oli selline pisemateks tükkideks hakitud). Vedeliku jätsin kastme sisse panemata, kartsin et läheb liiga vesiseks.
      Kuna tegu on Põhja-Aafrika magustoiduga, siis ma usun, et õige on kasutada Maroko cous-cousi:)

      Delete