Friday, October 2, 2015

Poliitik või blogija


Kallis lugeja! 

Mõnikord on mul tunne nagu ma poleks lihtsalt üks  blogija, vaid poliitik, kes peab iga oma sõna sada tuhat korda läbi mõtlema, et jumala pärast ei juhtuks, et mõni Õhtulehe ajakirjanik sõnasabast kinni hakkab, nii et lõppkokkuvõttes ütlen ma hoopis midagi muud kui see, mida ma mõtlesin. 
Täiesti süütu dressiteema läks käest ära, nii et Pere ja Kodu artiklit hakati jagama sõnadega, et "nüüd läks küll mul hari punaseks" ja "miks see laps siis ei tohi liivakastis dressidega mängida". Ma ei ole midagi nii äärmuslikku öelnud. Ometigi olla auväärt moeblogijate arvates mu kirjutis "viha täis" ja ma ei teadvat midagi moest. Ei pruugigi teada, ma olen lihtsalt moehuviline ning räägin sellest, mida mina arvan või tean.
Lapsevanemad leidsid, et ma olen üks hull, kes liigselt peenutseb või ei mõista, et lapse riietuses on kõige olulisem funktsionaalsus. Tegelikult on ju lausa kurb, et kui ma kirjutan mitu artiklit teemal, et lapse riietuse juures on kõige olulisem mugavus, siis seda ei loe keegi, seal pole midagi, mille kallal ilkuda, kust sõnasabast kinni võtta. 

Kui ma kirjutan blogis midagi stiilis "miks me, naised, oma meeste kallal näägutame", saan ma kommentaariks, et miks ma julgen kogu naissoo eest sõna võtta, et rääkigu ma enda eest. No vot, mina aga rääkisin oma tuttavate naistega sel teemal, me jõudsime arvamusele, et näägutame liiga palju ja nii tuligi postitus meie-, mitte minavormis. Ei tulnud ma selle pealegi, et peaksin eraldi ära märkima, et arvamust ei ole avaldanud kõik Eesti naised, vaid kõigest 4-5.  Farmil on ka reklaam "Terve Eesti kiidab!", ma ei ole sugugi solvunud, et minu käest isiklikult pole keegi küsinud, kas ma ka kiidan.
Räägin ma blogis oma moe-eelistustest, saan ma kommentaariks, et kust ma võtan õiguse end mingiks moeguruks pidada; räägin ma oma maitsest restoranides söömas käies, saan ma kommentaari, et kes minust toidukriitiku tegi; ütlen ma blogis, et inimesed käivad poes Eesti kohta uurimas ning et mul on hea meel, et ma saan aidata kaasa sellele, et meid ei peetaks vaid odava alkoholiga reisisihiks, saan ma kommentaariks, et ärgu ma pidagu end mainekujundaks, eriti kui ma isegi nii lihtsalt fakti ei tea, et Eesti pole Ida-Euroopa. 

Mul on tunne, et blogija peab iga oma sõna enne kirja panemist nii läbi mõtlema, et kõik oleks poliitiliselt korrektne. Ahjaa, aga samas isegi  armsad pereblogid nagu Miiu ja Britti omad, saavad kriitikat, et miks nad vaid ilusatest asjadest kirjutavad. Veider. Ühtepidi peaks nagu vaid lilledest ja liblikatest kirjutama, teiselt poolt tahaks nagu kedagi kelle kallal närida. Kirjutab Mallukas oma blogis, et käis neli päeva järjest väljas, kui juba on ta inimene, kes peaks minema alkoravile ning last ka ei armasta. Kujutage nüüd ette, et ma ütlen teile, et mul ei ole probleem terve pudel veini korraga ära juua. Ma olen veendunud, et sellest loeb keegi välja, et ma joon iga päev ühe sõõmuga ära pudeli või lausa paar. Sest ma ei ole juurde lisanud, et see lause oli lihtsalt teoreetiline näide ja et ma ei joo iga päev, vaid Norras elades ehk lausa korra kuus. 

Ma ei ole poliitiliselt korrektne. Ma olen täpselt selline nagu ma olen ja seda on ka minu blogi. Ometigi juhtub ikka ja jälle, et kui ma kirjutan ilusatest asjadest, mis mind rõõmupisarateni liigutavad, kommenteerib keegi, et "jajaa, sinusuguste inimeste puhul on tavaline püüda oma mainet muuta".  
Tõesti, sellistel juhtudel hakkan ma end tundma nagu poliitik, mitte üks sajast tuhandest suvalisest blogijast. Valget kampsunit ei julge ma selga pannagi, sest siis on see ka kindlasti mainekujunduskampaania. 

Ma ei taha olla poliitik, vaid oma arvamusega blogija. 

Siiralt teie, 
poliitik Eveliis


16 comments:

  1. Mina ütlen endiselt, et inimesed kes väidavad, et ma ainult ilusatest asjadest kirjutan, ei ole tegelikult mu blogi lugenudki, sest ma kirjutan ikka nädalas vähemalt 2x sellest kuidas mu närvid absoluutselt pingul on ja ma varsti magamatusest kokku kukun. Vahe on muidugi selles, et ma üritan seda kõike huumoriga võtta ja selleski midagi positiivset leida, mitte ei vingu/virise, et ehk on selles probleem?

    Ja sa ära võta seda dressiteemat üldse südamesse. Inimestele meeldibki asjadest välja lugeda rohkem, kui mõeldud on. Kui asi korra kontekstist väljas, hakkab ta nii kiiresti oma elu elama, et ei jõua silmi ka pilgutada.

    Poliitkorrektne ei peagi olema, vaid tuleb leppida, et teatud inimgrupp ongi selline, et nad lihtsalt tahavad joriseda. Ükskõik mida või kuidas sa ka ei teeks, nad leiavad mingi asja selle juures, mis neid meeeleeeetult häirib. Ära siis ennast häirida lase!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siin olen ma sinuga ühte meelt, et mul on tunne, et see inimgrupp, kes joriseb, ei loegi tegelikult ühtegi blogi, on endale lihtsalt pähe võtnud, et 1) omg! Britt kirjutab vaid ninnu nännust ja we hate her , 2) omg! Eveliis vaid vingub ja kritiseerib ja we hate her 3) no ja siis pole vahet, mida Mariann teeb või ei tee, kumbki variant ei sobi, we absolutely hate her.

      Ja see on tõesti müstiline, kuidas mõni teema hakkab oma elu elama ja läheb lõpuks lausa absurdseks kätte. Ma pean tunnistama, et ma ikka aeg-ajalt käin Perekooli piilumas (blogijate teemasid üldiselt väldin, sets 99,9% tõenäosusega seal midagi positiivset küll kirja pole), aga loe ükskõik millist natuke intrigeerivamat teemat ning lõpuks tõesti mõtled, et kuidas kurja te hoopis sinna välja jõudsite:)

      Delete
  2. Ma ei saa aru, kuidas te küll ei oska inimestele meele järgi olla.
    Lihtne ju, ära ole ninnunännu, ära oli vinguv, ära ole igav, ära intriigitse. Ja jälgi ka kuidas ja mida sa krijytada ja no ma ei tea vb veel veidi asju. Üldiselt ju lihtne. :D :D

    Ärge nüüd seda tõepähe võtke, sest ma tõesti ei tea, kuidas tegelikult peaks. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tjaa, selle õpetuse järgi on toesti lihtne:D

      Delete
  3. Sinu blogi = Sinu arvamus :)

    Inimesed usuvad ja loevad seda, mida uskuda tahavad.. Võid puust ja punaselt hiljem midagi ette teha ega see enam midagi muuda!

    Ja pealegi.. see dressi postitus oli ju naiste pihta, kes igapäevaselt 'activeweari' kannavad ilma et nad ka 'active' oleks. Mina küll laste ja dresside vahel seal seost ei näinud!? (Või ma lugesin ainult seda, mida lugeda tahtsin? :D)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sa ei osanud jah kahjuks aru saada õigesti:D
      Kuid sul on õigus, et ega see puust ja punaseks tegemine hiljem enam midagi ei muuda, igaühele jääb ikka oma arvamus. Selgitustest hoolimata või nende kiuste

      Delete
  4. Et õli tulle valada, siis ütlen veel oma arvamuse: Realistlikult vaadates me tegelikult olemegi ju Ida-Euroopas. Tahame ja võime ju mõelda, et oleme suur põhjamaa ja asume põhjas, aga juba meie ajalugu tutvustab veel pikalt meid kui Ida-Euroopat ja kui natuke ilmakaari vaadata, siis võime ju mõelda, et Kirde-Euroopa, aga no kes räägib Kirde-Euroopa riikidest. Ühesõnaga minu jutu point on see, et kui meile see isegi ei meeldi, siis meie armas riik siiski asub euroopa mõistes idas ja nii on.
    Paluks siis mitte Eveliisi rünnata ja Eveliisil paluks ka mitte lasta nii mõttetust rünnakust lasta end häirida. (kerge öelda eks:))

    ReplyDelete
    Replies
    1. See oli tegelikult üks kummaline rünnak, umbes et iga eestlase püha kohus on rusikaga vastu rinda taguda ja kõva häälega karjuda, et oleme Põhjamaa (mul on kusagile arvutisse sellekohane nali salvestatud, loodan, et leian üles ja saan sheerida)

      Delete
  5. Mind ka hämmastasid mõned kommentaarid Pere ja kodu postituse juures. Mina lugesin sealt välja, et riietus peaks vastama sündmusele ja tegevustele, mõned aga, et nüüd ei tohiks lasteaialapsed enam liivakastis dresse kanda. Kuigi ma olen vist ise ka paras peenutseja, sest minu lasteaialaps on Bredeni pükstes ka liivakastis mänginud.
    Tegelikult vahet ju pole kuidas sa oma arvamuse sõnastad, arusaajad saavad kenasti aru ja intriigitsejad imevad intriigi välja millest iganes. Jaksu!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks ta nii ongisest juba loeti ka välja, et kas mõni ei tohigi sportliku riietusstiiliga olla. Siinkohal tõstsingi selgitamises käed üles:)

      Delete
  6. S.K

    Ma nimme ei lugenud seda PK lugu. Ma arvan et inimesed ei tahagi intriigitseda, ent see dressiteema ise kiskus selle üles. Ausalt olen ma isegi suht üllatunud, et Sinu sulest see tuli aga see selleks. Juhtusin seda just lugema, kui olin oma maailma mõnusamad kaheaastased hallid dressid kodus jalga saanud. Võtnud jalast ahistavad TH teksad, ma tundsin end paremini. Enivei, ma usun et kogu selle teksti sees oli tõde..Või noh, minu jaoks ainult seal video sees, Sinu tekstis mitte nii väga (minu jaoks).
    Tead panin oma 1,8a lapsele teksad jalga, läks hoidu. Mis arvad, oli ta suuteline iseseisvalt toime tulema üles- allatamisega pissimise ajal?? EI! Saime noomida, et paneksime lapsele selga riided millega ta ise toime tuleks. Ausalt, ma ei pea seda normaalseks, et aialapsed dresse kannavad aga tean miks. Sama ebapraktiline on IGA PÄEV nende jaoks kleit, arvestades et nad peavad seal selgeks saama enda riietamise jne. Seega neil vabaaja riietel on miniinimeste seas praktiline eesmärk.
    Minu 1,5a dikteeris väga rangelt mis selga ja mis ei, loomulikult sellele ma järgi ei anna. Minu jaoks on ikkagi tähtis, et mu väiksed lapsed ennekõike teaks et riided on praktilised asjad, mitte vahend millega positsiooni näidata.. Liivakastis kui näen endale mitte meeltmööda riietuses lapsi, siis pigem kipun aduma seda et kõigil pole lihtsalt võimalus "fashionistad" olla, kahjuks.. Siiski ei liigita ega lahterda.
    Ma ei tea miks, aga kuidagi jäi mulle mulje et see postitus ise tuli sul kuidagi neg. alatooniga? Või siis oli asi minus?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tead, ütlen täitsa ausalt, et ma ei osanud kuidagi arvata, et see nii intrigeeriv teema on. Ma olin täiesti kindel, et see on üks selline postitus, mida keegi nii väga ei loegi, no aga läks teistpidi. Otseloomulikult saan ma 2-aastase ERITI aktiivse lapse kõrval aru, et kõige olulisem on praktilisus ning kuigi ma tahaks, et ta käiks vaid lumivalgetes kleidikestes, siis see ei ole ju lihtsalt mõeldav, ma mõtlesin lihtsalt küsida, miks me nii väga dresse armastame, et kas siis pole muid mugavaid ja praktilisi alternatiive (ning tegelikult pidasin ma eelkätt täiskasvanuid silmas, lasteteema oli lihtsalt jätk:))
      Ma ise ei oska ka näha, et see negatiivse alatooniga oli, kritiseeriv kindlasti, kuid... Ah noh mis sest ikka:)

      Delete
  7. Igaühele on antud ainult 1 elu - miks me ei peaks selle jooksul ilusad olema... vähemalt nii palju kui oskame või suudame. Ja sealjuures iseendaks jääma (jummel, hakkasin mõtlema, et mul polegi dressipükse... kui välja jätta need kiledressid, millega ma seenel käin).
    Mulle sinu ausus sobib ja tead, pole vajagi kõigile meeldida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle meeldib, et mitte kõiki mu ausus ei ehmata. Aitäh Sulle! Ja jagan sinu arvamust - inimeses peab kõik kaunis olema;)

      Delete
  8. Kas keegi tõesti veel loeb (kirjutab) Perekooli? Sinu postitus tõi mulle naeratuse/muige näole. (Oh,olid alles (dressi)ajad ��!) Millest ma aru ei saa,on ülekeemine. Äärmustesse laskumine.Klapid peas elamine,suhtumine.Mõned ikka kohe ei saa ilma sääsest elevanti tegemata. Aga ehk on see kuidagi eaga seotud?Ma ka ei lähe oma talust depressiivse väikelinna toidupoodi ilma,et oleks ripsmed värvitud ja kabedamad riided seljas. Aga see selleks.Aitäh,Eveliis! Sa kohe oskad!
    Kadi

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kodus otsin oma dressiinimese video üles ja panen siia vaatamiseks, see peaks muige näole tooma. Tõesti, olid ajad!

      Delete