Thursday, October 1, 2015

Ida-Euroopa fuuria-ema


Ida alustas täna Norras lasteaias. Oleks juba kuu aega tagasi võinud alustada kui ma oleksin taibanud (ma ei tea, miks ma seda ikka veel unustan) varem hakata uurima, kuidas meie taotlusega on. Ma olin juuli lõpus teinud avalduse viide lähimasse lasteaeda, aga kui ma septembriks ikka veel vastust polnud saanud, hakkasin ma uurima. Selguski, et nendes viies lasteaias polnud vabu kohti, ka siis kui ma avalduse esitasin, aga seda ei viitsinud mulle keegi öelda, sest nad olid kindlad, et ma tahan kohta just neis viies lasteaias nagu ma olin avalduses märkinud. Ma oleks võinud oodata kuni Ida viie aastaseks saab:) 
Selgus, et vaid kahes lasteaias on vabu kohti. Üks neist meie kodust kolme kilomeetri kaugusel. Selle me valisimegi ja juba samal päeval oli Idal koht olemas. Kui ma oma tuttavatele seda rääkisin, oli nende esimene reaktsioon: "Issand kui kaugel!" Kolm kilomeetrit?! Jah, jalgsi on seda maad tõesti ehk liiast iga päev kaks korda käia - ajaliselt, kuid mis mõttes kaugel. Ma kuulsin seda ka siis kui lasteaeda esmaspäeval üle vaatama läksime. "Oi, te polegi siit lähedalt?" imestasid kasvatajad. Nojah. Et mul nii "raske" poleks, laenasid tuttavad mulle kasutamiseks oma auto. Ma pean muidugi tunnistama, et on tõepoolest mugavam - viis minutit ja vupsti! olemegi kohal.


Nüüd siis lasteaiast. Esimese hooga olin ma šokis. Kõik tundus nii kaootiline. Osa lapsi magas, osa mängis, osa koperdas kusagil õues (loomulikult õpetaja järelvalve all). Mulle räägiti midagi kindlatest raamidest, aga ma küll esmamulje järel mingeid raame ei näinud. Mu meelest tegid kõik lapsed, mida nad ise tahtsid. Mingit organiseeritust või arendavaid tegevusi (laulutund, joonistamine jne) ei tundunud seal küll olevat. Ma sain alguses küll aru, et vähemalt laulutund on, kuid täna sain ma aru, et pigem on hoopis nii, et teatud lastelaule lihtsalt lauldakse igas erinevas olukorras. Kui lapsed peale hommikusööki oma rühma lähevad. kui keegi kukub, kui kedagi on vaja magama panna... Saate aru, mida ma mõtlen, eks? 

Ja siis tuli kõige suurem šokk. Püksmähkmed ei ole lubatud. Ma ei saanud sellest aru, kas mitte pole püksmähkmetega lihtsam lapsi potile panna. Tavaliste mähkmete eelistamisest sain ma aru, et kui laps ei ole mähkmevaba, siis keegi neid potile käima ei õpeta. Minu hirm kasvas kui blogilugejad kirjeldasid, et Skandinaavias on tavaline 3,5-aastase lapse mähkmetes käimine. Ma arvasin, et see on liialdus.
Siis rääkisin ma sellest Lilianiga ja ta kinnitas seda, lisades, et tema täditütar käis mähkmetes viie aastani. Saate aru, viie aastani? See  on ju täiskasvanud inimene! Lilian noogutas ja ütles, et see on üha enam tavaline, sest vanemad on nii stressis argipäevast, et ei jaksa lapsi potil käima õpetada. Ma tahtsin vanduda. Mida asja? Kuidas saab sellise asja jaoks liiga stressi olla ja mitte aega leida? Eriti Skandinaavias, kus tööl käimine mõjub pigem hobina ning igal pool pasundatakse sellest, et  kõige olulisem on aeg perega. Ja siis ei ole teil aega oma last potil käima õpetada? 
Mina viisin täna Ida lasteaeda püksmähkmetega, seletasin, et ta käib potil, st et ta küll ei küsi kogu aeg, kuid tunnis korra vähemalt tuleks ta pissile viia. Ma nägin, et õpetajad ei olnud sellest vaimustuses. Kusjuures ma ei eeldagi, et potil käimise õpetamine on vaid lasteaia asi, kuid kuidagi koostööd peaksime me ju ikka tegema. Mina näen kodus vaeva, et laps mähkmevabaks saada, aga nemad ei viitsi, sest "laps lõpetab mähkmetes käimise kui ta selleks valmis on" nagu mulle täna öeldi. Isegi kui see peaks olema keskkooli lõpetades? Ida hakkas potil käima paremini just siis kui ta Eesti lasteaias koos teiste lastega potil käis. ja kui Norra lasteaias on nii oluline, et rutiin ja kõik muu sätitakse sõltuvalt lapse eripärast, eelistustest ja rutiinist, siis mina kavatsen jääda nõudma, et Idat ka wc-sse viiakse. Ma juba kujutasin ette, kuidas õpetajad selja taga mind "selleks Ida-Euroopa fuuria-emaks" nimetavad.

Niisiis esmamulje jäi mulle veidike harjumatu. Kui ma siis kuulsin ka teiste jutte lisaks, et ei siin suurt õpetata ja söök antakse kätte seal samas porisel matil ilma kätepesu, siis mõtlesin ma küll, et ohh õudust. Kuid ma otsustasin olla avatud meelega ja vaadata, kuidas esimene päev möödub.

Täna olime me lasteaias esimesed kolm tundi ja tulime enne lõunasööki ära. Lõunasöögi ajaks lõhnas terve lasteaed imeliselt isetehtud leiva järele. Hommik algab lasteaias ühise hommikusöögiga, peale mida kõik rühmad laiali oma tubadesse lähevad. Rühmas on lapsed erinevas vanuses - Ida rühmas on kõige noorm 9-kuune ja kõige vanem kolme-aastane. Mulle see sobib, sest kuna Ida ei oska ju veel norra keelt, siis ei ole ta ainus, kes ei oska end sõnades väljendada ning minu hirm, kuidas ta keelega hakkama saab, läks veidike väiksemaks. Ma peangi ütlema, et ta sai täitsa kenasti hakkama, jälgis küll  silmanurgast, et ma olemas oleks, kuid viimasel tunnil unustas ta selle isegi ära ning mängis/kakles teistega.
Õpetajaid oli mu meelest sama palju kui lapsi, okei väike liialdus, aga neid oli ikka palju. Ja kui viie lapsega oli ühes ruumis kolm õpetajat ning ma palusin näidata, kuhu riided panna, vastas üks õpetaja, et peame natuke ootama, kuni veel üks töötaja tuleb, sest ta ei saa lapsi üksi asendaja ja õpilase valve alla jätta. Ahah.
Kella kümnest läksid pisemad magama, osad jäid tuppa mängima ning suurem osa lasteaiast liikus ära välja, kes mängima ja kes metsa jalutama. Ma olin küll arvanud, et suurt õppetegevust seal ei toimu, kuid samas nägin ma, kuidas nad väljas oksi ja lehti ja muud sellist uurisid ning see on ju ka õpe? Magamiseks olid kas õues vankrid, teises toas matid põrandal või samas ruumis paar voodikest, kuhu lapsed võisid ronida kui neil tuli isu natuke pikutada.



Ühesõnaga kui ma esimesel korral olin erinevustest pigem šokeeritud ja natukene ebaleval seisukohal, siis täna jäi mulle lasteaiast väga hea mulje. Töötajad tundusid väga sõbralikud ja asjalikud  ning vähemalt siin lasteaias pesid lapsed kenasti käsi ja söövad õnneks laua taga. Olgugi, et pikemateks jalutuskäikudeks oli kõigil matpakke ja istumisealus kapis, nii et eks nad ikka maast madalast seda looduses piknike pidamist siin harjutavad ning Idast üks friskus kasvab.

Ja kõik sokid, saapad, pluusid, sukkpüksid said eile nimeiltidega ära kleepsutatud. Mina ise muidugi ei olnud veel jõudnud selle peale mõelda, kuid armas Lilian oli meile tellinud ära spetsiaalsed riietele kleebitavad kleepsud Ida nime ja minu telefoninumbriga. Riietest sai Ida lasteaeda kaasa Nicolai lasteaiariideid, sest ma ei ole Idale jõudnud soetada kõiki neid villast retuuse, aluspluuse, kombekaid, mida lapsel vaja on, et õues soe ja mugav oleks.

Igatahes on mul hea meel, et ta lasteaias alustab. Ahjaa, lasteaiamaks oli 2880NOK (ca 320 eur) ja nii nagu ma aru olen saanud, siis Eesti lasteaiad ei ole sugugi odavam lõbu. Madala sissetulekuga/sissetulekuta nagu mina saab taotleda ka lasteaiatoetust, mida ma olen ka teinud, kuid selle looga seotud bürokraatia on jälle kord halenaljakas. Kui teid huvitab, siis võin ma sellest eraldi postituse teha.

Aga kas keegi oskab mulle öelda, mis matpakke sisaldama peab? Mis on tavaline lasteaia matpakke sisu? Mitte et ma ei saaks seda lasteaiast küsida, aga ma olen aru saanud, et mu blogi lugejate seas on ka Norraga sina peal olevaid inimesi.


21 comments:

  1. Ma ütleks ikka, et meil Eestis ikka lasteaed oluliselt odavam lõbu. Vähemalt väiksemates linnades. Meil näiteks on kuni 50 eurot (oleneb palju kohal käib ja sööb ka)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Okei, siis ma mäletan valesti (jumalt tänatud! hakkasin juba mõtlema, et midagi on väga mäda), mul oli kuidagi meeles, et kui Idale lastehoidu otsisime eelmisel aastal, siis hinnad olid sealkandis, ju oli ikka midagi muud:)

      Delete
  2. Millises Eesti lasteaias 320 eurot v rohkem maksta tuleb ?
    Mina maksan ühe lapse pealt 40-45 eurot , ( kohamaks 20€ + toit ) olenev palju sööb . Muidu ühe päeva maksumus on 1.96 toidul :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nagu juba jõudsin eelmisele kommenteerijale vastata, siis ilmselt mäletasin õnneks valesti:)

      Delete
    2. Kas Tallinnas mingites eralasteaedades või -hoidudes pole mingid taolised hiigelsummad?
      Meil isiklikult siin maal on kuutasu 15 euro ja toidu päev on 1 eur.

      Delete
    3. Jah, võib-olla on mul see sealt meelde jäänudki, sest mul kusagilt on ausalt Eesti mõistes ulme summad meeles, aga see polegi tegelikult nii oluline:)

      Delete
    4. Erahoiud Tallinna piires maksavadi nii palju ja eralasteaiad isegi pea 500 EUR kuus. Riiklikud on jah odavamad.

      Delete
  3. Matpakke on vist lihtsalt see toit mida laps lasteaias lõunal sööb minu meelest. Tean, et Norrakas ise panevad sinna küpsiseid ja vahvleid ja saia ja pastat ning juustupalle jms. Aga mu Norras elav sugulane see eest pakib kaasa kurgikange, porgandit, puuviljasalateid, näki leiba või rice cake'iga tehtud "võileibu". Saab alati imestuse osaliseks "Kuidas sa küll viitsid!" :D Tegu Steiner lasteaiaga.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Facebookis ka üks lasteaias töötav inimene ütles, et kui matpakke's ei ole klassikaline leib moosi ja pruuni juustuga, vaid midagi "keerulisemat" nagu juurviljad või sinu poolt mainitud rice cake võileivad, siis see tundub jah juba "master chef'i" level olema.
      Ma saan täitsa aru, et igal maal on oma tavad ja kombed, millega meie peame harjuma, aga jube naljakas on kuidagi see vaid võileibade lõunaks söömine juba lasteaiast alates. Ma kindlasti ei ole seda tüüpi ema, kes viitsiks lapsele igal hommikul pinteresti väärilise lõuna kaasa pakkida, kuid natuke vaheldust tahaks ju ikka.

      Delete
    2. Ja kas ei ole nii, et Steiner lasteaias peaks just vanemad olema seda tüüpi, kes viitsivad keerulisemaid lõunapakke kaasa teha...

      Delete
    3. Jep! Just nii ongi! :D See sinu lasteaia kirjeldus ajas ka itsitama- nii on laulmisega ka neil. See-eest teise sugulase laps käib sellises lasteaias kus kasvatajateks on päris mitu venelannat. Ja tema on enam kui õnnelik- laps on pidevas tegevuses, laulu ja tantsu tunde tuleb söögi alla ja une peale. Lisaks noh.. hüüab väike Mathilde "Mama i papa" kui talle järgi tullakse ja teab imehästi mis toit see tseburek on!

      Delete
    4. Natuke teemast kõrvale, aga siin kohalikud ise kiruvad oma kohvikute kookide valikut, kuid alati tuuakse erandina välja üks kohvik ning alati lisatakse, et aga kas sa tead, et nad on Poolast ka. Samamoodi kiruvad nad oma ehitajaid, koristajaid jne, kuid kiidavad taevani idaeurooplaste oskust oma tööd teha. Tundub, et kehtib ka lasteaiatöötajate kohta.
      Mitte et ma tahaks öelda, et siinsed õpetajad halvad on, vaid naljakalt harjumatu on. Ma ootan põnevusega järgmiste päevade, nädalate, kuude muljeid lasteaiast.

      Delete
  4. Minu lapsed käisid ühes Tallinna lasteaias (kuni 2014. a). Siis oli ühe lapse arve u 70 eur. Tartus vist keskmiselt 80 eur kanti. Siin üks teema erinevatest tasudest: http://foorum.perekool.ee/teema/lasteaias-kuumaks-100-euri/

    ReplyDelete
  5. Eveliis,
    Sa räägid Eesti kuvandist ja Eesti mainest - ehk lõpetaksid siis pidevalt Eesti Ida-Euroopaks nimetamise? Jah, me olime venelaste poolt 50 aastat okupeeritud, aga see ei tee meid automaatselt idabloki riigiks. Eesti on Põhja-Euroopa riik (kui sulle see ei sobi, võid öelda ka Kirde-Euroopa riik). Ühtlasi Põhjala riik. Juba Tacitus kirjutas aestlaste kohta, kes Põhja Konna seljas Hüperboreast siia lendasid (jällegi - põhjast). Mina käin laulupeol laulmas laulu Põhjamaast, vaatan virmalisi ja naeran saunas end viheldes selle üle, kuidas soome keel kõlab nagu purjus eesti keel.

    Sina võid ju oma peas Eestit Ida-Euroopaks tituleerida, aga ära siis nimeta ennast Eesti mainekujundajaks - palun.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Dziisus kraist, mul on mõnikord tunne nagu ma ei oleks blogija, vaid poliitik, et pean iga oma sõna sada tuhat korda läbi mõtlema, et keegi ei haavuks, valesti aru ei saaks jne. Kui mult siin küsitakse, kas ma serbia keelest aru saan, sest me oleme naabrid või räägitakse, et meil on ka üks töötaja, kes Eestist või Ungarist või kusagilt nendest maadest, siis siin on Eesti Ida-Euroopa. Ja mis selles siis nii väga halba on? Selles ei ole mitte midagi halvustavat muideks. Üleüldse natuke huumorisoont tuleb elus kasuks.
      Ja jumala eest, kus olen mina end Eesti mainekujundajaks nimetanud. Ma olen vaid öelnud, et paljud tulevad poodi sisse, et küsida, mida Riias või mujal Eestis teha ja siis ma seletan, et tegelikult on meie pealinn Tallinn ning soovitan ka teisi linnasid külastada. Selle peale küsitakse ikka üllatunult, et oo, kas siis Eestis on ka mujal midagi teha kui Tallinnas.
      Mina ei kujunda kuidagi siin Eesti mainet, vaid tutvustan võimalusel/vajadusel/huvi korral, et meil on palju rohkem kui vaid odav alkohol, sest tahame või mitte, siis Eestit reklaamitakse siin Ida-Euroopa pärlina, mis on ideaalne ja odav puhkusesihtkoht. Mis ma nüüd siis tegema pean? Plakatiga Stortinget ette protesteerima? Sest Eesti on Põhja-Euroopa või Kirde-Euroopa või Põhjala.
      Olulisem on mu meelest sisu, mitte see, kuidas keegi Eestit nimetab.

      Delete
    2. "ja naeran saunas end viheldes selle üle, kuidas soome keel kõlab nagu purjus eesti keel" jätab kirjutaja kuvandist / mainest ausalt öeldes kaunis matsliku mulje.

      Delete
  6. Jah, aga Eesti ei ole Ida-Euroopa. Sinust oleks ilus seda viga parandada. Su vastus on vähe kahepalgeline, arvestades seda, et enda mainet üritad sa küll pidevalt muuta. No anna andeks, siin reklaamitakse siin sind kui petturit! Ja kuna meie meelevaldselt sind sellisena reklaamime, siis seda sa ka oled. Nii või?

    Palun jaga oma poe aadressit, saadan sulle atlase.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja olen ma öelnud, et ma seda "viga" ei paranda? Ma räägin alati suurima hea meelega nii Eesti ajaloost, kultuuriloost jne jne, aga ma ei karga inimestele näkku, et pühaissaristike, kuidas sa ei tea, et Eesti EI ole Ida-Euroopa:)
      Ma ei tea, mida sa silmas pead sellega, et ma üritan oma mainet pidevalt muuta. Ma olen selline nagu ma olen, olen alati olnud. Ja tead, ma ütlen ausalt, et ma võiks isegi oma naba välja venitada, et mitte pettur olla. On inimesi, kelle jaoks ma seda olen, kes seda jäävad arvama ja edasi rääkima ning on inimesi, kes selle põhjal sama arvavad. Kas ma saan sinna midagi väga parata? Ei saa. Pean leppima sellega, et osade jaoks ma olen ja jään petturiks, vahet ei ole mida ma teen. On nii, eksju?

      Delete
  7. Tõenäoliselt on need mingi netitrollid, kes siin Ida-Euroopa tõttu peale kargasid. Aaga ma sain küll Eveliisi tekstist aru, et mis võtmes siin Eestit Ida-Euroopaks on nimetatud. Ja just välismaalaste poolt vaadates.

    ReplyDelete
    Replies
    1. On ju ka Läänemere nimi Norras ja Rootsis ju hoopis IDAmeri:)

      Delete
  8. Saksamaal samuti Ostsee

    ReplyDelete