Monday, January 13, 2014

Sinine esmaspäev

Kui te arvate, et kuna ma ei ole Diibi Suurimast Sõbrast mõnda aega midagi kirjutanud, siis on sellega kõik korras, siis te eksite, mu armsad sõbrad. Nii nagu ta meile ütles, et  ta teeb kõik endast oleneva, et restoran kinni panna, näib ta oma missiooni jätkavat. Millega me tema viha oleme ära teeninud ja kuidas me teda täpselt segame on mulle arusaamatu, kuid igatahes õnnestub tal teha kõik selleks, et öödel, mil Britt Ida magada laseks, ei lase magada meil muremõtted.

Meie suurim sõber on kaevanud kõikidesse ametitesse, kuhu veel kaevata annab. Meid on käinud kontrollimas linnavalitsus või linnaosavalitsus või mõlemad, MUPO ja täna ka Päästeamet, sest meie sõber kaebas ka sinna. Vahet ei ole mida me teeme või ei tee, kõik segab teda. Kui me lõpetame õhtuse koristamise, et teda mitte pärast kella ühtteist häirida, siis leiab ta, et teda häirib hommikul kell üheksa külmkapi avamine, kui me keelame töötajatel külmkappi avada/sulgeda pauguga, tellib ta müra mõõtmise, sest päevasel ajal segab teda müra. Ma ei tea isegi enam milline müra. Kui ta naabriteks oleks kolmelapseline perekond, kellest üks mängib trummi, teine viiulit ja kolmas käiks steptantsus, siis kas keegi tuleks ja keelaks sellel perel elamise ära? Miks meid on vaja tagakiusata vaid sellepärast, et me oleme restoran. Korralik peresõbralik restoran, mitte mõni läbukoht.
Me istume iga päev nagu pommi otsas, sest me ei tea, mida ta järgmiseks ette võtab. Me kohtume tema advokaadiga, kes lubab meile teada anda, kuidas ventilatsioonimurega edasi läheme ja saame päev hiljem uue kaebuse, et miks me probleemiga ei tegele. Kuidas saame me tegeleda probleemiga, kui me ei tea, kas probleem on või ei ole, kas see sai lahenduse või ei saanud?
Iga päev peame me valmis oleme. Et mis nüüd edasi. Mis järgmiseks. Ja kõige olulisem küsimus - miks. Kallid inimesed, kes te olete Diipi külastanud, kas meie restorani näol on tõepoolest tegu millegi sellisega, mis tuleks ilmtingimata sulgeda?

Lisaks sellele leidsin ma koju tulles postkastist märja ja külmunud ümbriku, mis avamisel katki läks. Nii et ma nägin vaid sõnu "kutse", "väärteoasi" ja oma nime. Uskuge mind, mul pidi Britt Ida turvatooliga käest maha kukkuma. Ma hakkasin nutma, sest ma ei teadnud, milles asi võiks olla. Lõpuks suutsin ma kirjast leida ka ühe numbri, kuhu helistada ja selgus, et seoses autoõnnetusega pean ma homme hommikul kell üheksa olema politseis. Kuidas ma Britt Idaga nii vara hommikul linna jõuan, ma ei tea. Ja mis mind veel politseis ees ootab? Miks ma sinna minema pean? Palun öelge, et see on vaid formaalsus, sest päriselt ka - mingit uut rõõmusõnumit ei ela ma lihtsalt üle.

Britt Ida ei ole mul kaks ööd magada lasknud. Ma olen väsinud ja näen välja nagu rääbakott. Olgugi, et sain Tartus käia nii maniküüris kui juuksuris, uued saapad sain ka. Sellest ei ole kasu. Ma tunnen end hetkel nagu oleks kolmkümmend kaks ninasarvikut must üle jooksnud. Sellistel hetkedel tunnen ma end tõelise luuserina. Luuserina, kes mitte millegagi hakkama ei saa või kõik asjad ära soperdab.

Vaid üks asi on hea. Mul on maailma kõige parem abikaasa. Mind ootas kodus tõeline üllatus. Selline:

Midagi ilusat sellesse koledasse sinisesse esmaspäeva, mis on olnud täidetud erinevate ebameeldivate uudistega. Uuel aastal uue hooga? Ja mina naiivselt lootsin, et nüüd on küll kõik takistused ületatud...Kuid ikka on asju. Asju, mis mind hirmutavad ja nutma panevad.

Ma olen kurb:(

13 comments:

  1. No öeldakse ju nii, et "Rõõmustad? Ole rahulik, see läheb mööda! Kurvastad? Ole rahulik, ka see läheb mööda!" Seega eks ajaga lähevad mingid asjad mööda, näiteks see politseis käimine on mõne tunni pärast möödas. See pole aga kohus, seal ei mõisteta kedagi süüdi ega hakata otsima õiglust. Seal tuleb lihtsalt kuhugi alla kirjutada ja äärmisel juhul (aga see on vist juba tehtud?) selgitada, kuidas miski juhtus.

    Hullud naabrid - see ei lähe mööda. Mõnes mõttes on positiivne asja juures, et tegemist on restoraniga, mitte su enda koduga, kus üks mängib viiulit ja teine teeb stepptantsu. Sest kuigi võid lastele öelda, et hiilige, all on ka inimene, suudab see inimene siiski kohe mölisema tulla, kui hetkeks valvsuse kaotad, kui su sõbrannal on 7-aastane poeg ka külas ja siis teises toas mäng lahti lüüakse. Kui tegemist on omaenda koduga ja sa oled PIDEVALT hirmul, siis on hullem.

    Ma arvan, et tuleks 1) keskenduda sellele, et see restoran siiski paljusid rõõmustab, kaasa arvatud nähtavasti ikka teid endid, lisaks annab see mõnele inimesele tööd ja 2) anda mingid ebameeldivad asjad kellelegi teisele ajamiseks/suhtlemiseks. Näiteks "rääkige sel teemal mu advokaadiga". (See kõik peaks teoorias töötama, iseasi, kas saab ka praktikasse panna).

    Jõudu! Raske, aga tähtsaid tegemisi täis Mao aasta saab varsti mööda.
    (Kas sa oled näinud Norra seriaali "Dag" - jube tore! Aga seal on üks naabrimees, kellel on lihtsalt vaja ennast välja elada ja siis Dag lubab tal seda enda peal teha).

    ReplyDelete
    Replies
    1. http://www.youtube.com/watch?v=z74yGKas9Yc
      (Ja sorri vigade pärast tekstis mu eelmises tekstis)
      Sehkendaja

      Delete
    2. Selles on sul muidugi õigus, et oma kodus oleks selline naaber kordi hullem, nii et midagi siiski ka positiivset.
      Politseis sai ka mul käidud, sealt kahjuks midagi nii positiivset enam ei olnud - mind on ees ootamas kas rahatrahv või lubadest ilma jäämine. Kusjuures ma ju saan väga hästi aru, et tekitasin kahju ja et sellele järgneb karistus, aga suudan vaid mõelda, kuidas elu peaks edasi minema kui Idaga lubadeta metsa jääme. Ma olen täna nii palju nutnud, et Diibis ilmselt inimesed mõtlesid mu silmi nähes, et saan kodus mehe käest peksa:(

      Delete
  2. No loodame, et karistuse määraja arvestab sellega, et Sul väike laps kodus - paljugi mis, vaja arstile pääseda või nii edasi. Ega Sa nimelt seda teinud, ma usun, et keegi ei arva et Sa oled mingi liiklushuligaan.
    Ma loodan, et Britt Ida kenasti täna öösel magab ja laseb ka teil magada ja siis on homme oluliselt rõõmsam päev. Diip on ju lahe, Sul on väga lahe ja armas laps ja tubli mees, Sinust endast ei hakka rääkimagi eks:)
    Meil Irisega oli täna väga tore igaljuhul:)

    ReplyDelete
  3. Eveliis, aga küsi rahatrahvi asendamist aresti või ÜKT-ga :D. Arest oleks ühtpidi justkui kokkuhoid, kuigi vabadus mõneks ajaks piiratud, ÜKT tegemine ei ole ka miski hull asi lõppudelõpuks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kõige olulisem on, et load alles jääksid, sest ausalt lapsega üksi metsas olla ja ilma võimaluseta liikuda - see ei kõla just kõige meeldivamalt. ÜKT vastu poleks mul mitte midagi:)

      Delete
    2. Võib-olla rumal küsimus, aga miks peale avariid load ära võetakse? Pole nagu kuulnud varem.

      Delete
    3. Selle väärteo karistuseks pidi olema kas trahv või load ära sest mina põhjustasin avarii:(

      Delete
  4. Britt Ida sai vist aru, et ma olen omadega nii läbi, et lasi nohust hoolimata mul suhteliselt hästi magada:)
    Aga tore oli sinu ja Irisega kohtuda ja järgmise korrani, mis muud:)

    ReplyDelete
  5. Ma mõtlen alati, et ette ei tohi nutta. Igast asju võib juhtuda, ei saa ennast liialt kulutada. Pärast jäävad load alles aga kulunud närvirakke ei saa kunagi tagasi. Kui load lähevad, siis pole parata ja sa kindlasti leiad mingi mooduse, kuidas edasi, aga sellega tegele siis kui vaja :) ja see naaber on tõesti täielik pahatahtlik tropp. Äkki tal omal seal ligidal konkureeriv söögikoht?
    Karin (oktoobrikas)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, ma hakkasin ka mõtlema, et ette nutta ei tohi, stressi on ilma selletagi liiga palju ning tegelikult on ilusaid asju ka millele keskenduda.
      Mis aga puutub meie suurde sõpra, siis oleme ka mõelnud, et äkki ta tahtis (taha) ise meie asemel restorani vms avada või on ta seotud mõne konkurendiga, kes meid kardab. Sest kust selline viha ja vaen meie vastu? Me peaks talle kirjutama, et kui restoran kinni pannakse, siis teeme selle asemel narkomaanide rehabilitatsioonikeskuse:D

      Delete
  6. See Suurim Sõber. Selles majas võiks ju olla korteriühistu või miski elanikke esindav organ. Kas ei saa kuidagi nendega kokkuleppele, et nad oma hullud vaos hoiaksid? Või on ka nemad, kollektiivselt, teie vastu? Üldiselt võiks sihukeste "organitega" olla kergem läbi rääkida kui üksikute indiviididega.

    Mida too Sõber siis teie restorani asemel oma maja allkorrusel näeks? Kortereid? Kõrtsi? Pudupoodi? S.t. kui ta saaks oma tahtmise ja teid välja sööks, siis mis oleks tema jaoks positiivne stsenaarium?

    Minu jaoks on positiivne see, et ma käisin teil - suuresti tänu Sinu blogile - ja oli väga hea ja ma tulen veel. Koht oli täis, nii et teil tundub hästi minevat. Tuult tiibadesse!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle tundub et see sõber on ühistu ka hulluks ajanud ja nemad enam ei reageeri ta kaebustele, neid pidi tal teisigi igasuguseid olema.Nii ta otse meie kraes ongi ja tegelikult ju mitte otse, vaid justkui seljataga. Kui temaga räägime, tundub ta mõistlik olevat ja sõbralik, samal ajal on aga järjekordse kaebuse kuhugi esitanud.
      Aga mul on hea meel, et sulle meeldis meie juures. Ma väga loodan, et saame oma tööd jätkata ning ka tulevikus rahvale toiduelamusi pakkuda. Kohe-kohe peaks meil valmima ka taimetoidu menüü ning päevapakkumised:)

      Delete