Suur lugemishuviline. Või siis mitte?

Mäletate, kuidas ma siin alles ohhetasin, et mu sõbranna oli eelmise aasta jooksul mingi 158 raamatut läbi lugenud? Ma olen siiani elanud vist mingis pettekujutelmas, sest olen end ikka suureks raamatusõbraks pidanud. Kui aga hakkasin siis kokku lugema mitu raamatut mina eelmise aasta jooksul läbi lugesin, sain umbes täpselt kümme kokku. Suurimaks elamuseks oli kindlasti Sarah's key - see kohutav ja suurepärane samaaegselt, The Help oli loomulikult ka väga hea (jälle - palju parem kui film!), A Well-Tempered Heart ja The Art of Hearing Artbeats olid samuti mõtlemapanevad, Norra vabamüürlaste seadused (ärge küsige, miks ma seda lugema hakkasin) jäi pooleli, sest oli kirjutatud mu jaoks natuke liiga keerulises norra keeles või ei olnud lihtsalt mu teetassike ning rohkem ma võõrkeelseid raamatuid ei lugenudki. Paar lasteraamatut lugesin ka läbi - Sööbik ja Pisik, Väike pähklipruun jänku ja Kardemoni linna röövlid. Oskar ja asjad ka. Eestikeelsetest lugesingi ma läbi vaid selle ning Stig Rästa "Minu Kennedy". Ei ole just kõige muljetavaldavam list. Ahjaa, Jaan Tätte oivalise "Vaikuse hääl" lugesin ka läbi. 

Ma lubasin endale, et hakkan 2016. aastal rohkem lugema. Selle asemel, et lollakalt telekat klõpsida ja vinguda, et sealt ei tule ju mitttemiiidagi (välja arvatud "The Modern Family" - seda jään ma ikka vaatama!). Nii liitusin ma ka Facebookis sellise grupiga nagu Lugemise väljakutse. Võib-olla oli see viga? Lisaks sellele, et ma pean end suure lugemusega (khmkhm) inimeseks, pean ma end ka kesmisest intelligentsemaks. Aga..selles grupis tunnen ma end vaieldamatult kõige rumalama inimesena, kel mitte midagi pole kaasa rääkida, sest vähe sellest, et ma pole 90% seal loetud raamatutest lugenud, pole ma pooltest uutest raamatutest kuulnudki. Saate aru? Päris piinlik. 

Kui palju teie 2015.aastal lugesite? Ja Eesti autorite teostega end kursis hoiate? Kas te Arko Oleski "Mälumängupiiblit" olete lehitsenud? "Kahvliahvi kokaraamatut"? (ma ei ole seda ise küll veel lehitsenud, aga ma tean, et selle kokaraamatu pean ma endale muretsema. Kahvliahv on šeff!) Tarmo Vahteri "Karuks istus vangitornis… 1980 – aasta, mis raputas Eestit" teadsite? Aidi Valliku "Laste oma Eesti" olete endale soetanud? Mida te arvate Mart Sanderi "Litsid" raamatust? Aga Doris Kareva "Perekonnaalbumist"? Selle pean ka endale soetama. Mulle nii meeldib Doris Kareva luule. Alates daamiluuletusest (teate ju küll, "et olla daam ma kannan kõrgeid kingi. Kord nädalas üks daam teeb maniküüri.") ja lõpetades nende kurva tuju luuletustega. 

Ma tunnen end kui tõeliselt ebaintelligentne inimene, kes üldse ei loe, kuid mul on hea meel, et palju on siiski neid, kes loevad. Ja samamoodi on mul hea meel, et tublide Eesti autorite tunnustamiseks on Apollo raamatueksperdid koos Eesti Kirjastuse Liiduga võtnud kätte üks selline üritus korraldada. Selleks on nad ära teinud põhjaliku eeltöö ning valinud kuues kategoorias välja kümme teost. Antud valikus on 2015.aasta enimüüdud ja tähelepanu pälvinud Eesti autorite teosed. Kuni 24.jaanuarini toimub antud eelvaliku hulgast parimate raamatute hääletamine. 

Hääletada saab 24. jaanuarini kõikides Apollo kauplustes ja kodulehel: http://www.apollo.ee/parimadraamatud. 

Ma muidugi ei leidnud nimekirjast oma raamatut, aga siis tuli mulle meelde, et ma pole ka midagi kirjutanud (aga ma olen seda viga parandamas ning lubasin endale sel aastal Norra loo lõpuks valmis saada. 1.jaanuaril sai 42 lk kirjutatud. Patsutan end õlale!)

Aga tagasi päriskirjanike juurde. Minge andke oma lemmikule hääl! See on mu meelest nii tänuväärne üritus. Ja kõikide hääletajate vahel läheb loosi ka uus Apollo e-luger. Not bad, eksju? 

Mitte et ma oleks sellest nimekirjast väga palju raamatuid lugenud nagu te juba aru saite, aga ilma kahtluseta läheb minu hääl Stig Rästa raamatule. See liigutas tõesti. Minu esimesed emotsioonid, mida FB-s jagasin:

"Ma nüüd loen seda Stig Rästa "Minu Kennedyt". Täna veel lugesin enne tööle minekut, samal ajal kui Marek ja Ida juba riides olid ja uksest välja minemas. Ei saa käest. Väga aus ja hea raamat. Kuidagi nii lihtne, aga mõtlemapanev. 

Kui jõulukink veel ostmata kellelegi, siis see on täiega väärt kingitus. Ma suutsin isegi Marekis huvi tekitada, ei saa öelda, et ta muidu väga suur raamatute sõber on, aga nüüd muudkui kiibitseb mul külje all, et kuna ma lõpetan. 

Ettevaatust muidugi kui selle raamatu oma teismelisele pojale peaksite kinkima. Võib juhtuda, et tal tekib tunne, et kellelegi kaussi kütta ja ecstasyt sisse kühveldada on megalahe, aga kui ta vähegi mõtlev inimene on, siis tegelikult ei tohiks ka seda karta. Stigi ise kisub end lugeja ees täitsa paljaks. Ma ei tea, kas ma julgeks kirjutada kuidas "püksid rebadel enda munad täis oksendasin", aga tema julgeb. Hoolimata pätilikust minevikust, väga sümpaatne tüüp. Mulle on alati meeldinud. Sex mu meelest. Ma kunagi ütlesin Marekile, et kui ma poleks abielus, siis ma hakkaks Stig Rästa stalkeriks ja nõuaks, et ta minuga abielluks. Nojah. 

Igatahes.Mulle väga meeldib raamat. Ja soovitan. Soojalt. 

Kes juba lugenud on, kas olete minuga sama meelt?"

Minu minipalverännaku lõpp-punkt, kuhu "Minu Kennedy" mind ajas.