Keelame naiseks olemise ära / No girly things allowed anymore?

Vaatsin eile üle pika aja uudiseid ja mulle jäi kõrva (loe: mind hakkas häirima) kaks uudist, mille saab kokku võtta ühise nimetajaga  "naiseks olemise keelamine"

Esiteks siis see vägistamise/ahistamise hirm, mis tänu pagulasteemale üsna (liiga?) aktuaalseks on tõusnud. Üks uudis näitas kursust, mis siis õpetas, kuidas Norra naistele läheneda ning mis on vägistamine ja vägivald. Sellest olen ma ka varem kirjutanud, et esimese hooga kõlas naeruväärselt, et sellist asja üldse vaja on, kuid uurides lähemalt "võõraid kultuure", sain aru, et see pole siiski niisama nalja pärast korraldatud. Noh loodame siis lihtsalt, et sellest on ka kasu. 

Aga mis mind hoopis vihale ajab on need inimesed, kes korrutavad, et kui naist ahistatakse/vägistatakse, siis on ta ise süüdi, sest me ise peaksime vaatama, et me ei käiks provotseerivalt riides. Et seelik oleks piisava pikkusega ja dekoltee ei oleks liiga aval. Milline on see piisav pikkus? Kus läheb piir sobiva ja ebasobiva vahel? Mul on täna lühike seelik seljas. Kas see on sobiva pikkusega? Või liiga lühike? 

Mu meelest on naeruväärne, et naine peaks nüüd käima kas 1) vaid pükstes 2) üleni kaetud, nii et vaid silmad paistavad (kui seegi lubatud on, sest ka nendega saab ju flirtida). Ma olen naine ja tahan aeg-ajalt end üles lüüa. Ei, alloleval pildil ei ole ma üles löödud, vabandan üldse kohutava kvaliteediga pildi pärast, see sobis lihtsalt mu meelest mu mu mõtet illustreerima. 

Okei, pole ka minu teetassike VÄGA lühikesed vööd meenutavad seelikud või tissid-pluusi-seest välja vupsamas-dekolteed, aga kui on inimesi, kes tunnevad end nii mugavalt/seksikalt/naiselikult, siis ei ole ju õigus meil (neil) keelata naiselik olemast? Vaid sellepärast, et kui seeliku pikkus on vale, siis annan ma ise signaali, et mind on okei vägistama/ahistama tulla.

Teine teema, mis mind ärritas, oli see, et mingi kool jättis ära kooliballi, sest see aitab kaasa klassivahe tekkimisele ning seab liiga suure surve väljanägemisele. No nii ju ei saa. Kas teie meelest ei olnud tore end kooliballiks sättida? Mina mäletan väga abiturientide balli, kus me kõik olime üles löödud. See on tore mälestus. Loomulikult oli ka siis nii, et keegi oli ilusam ja popim ja kaunima soenguga ja kallimate ning ilusamate kingadega, aga...see on ju alati nii olnud. Alati on keegi, kes on teistest ilusam ja popim ja kallimate kingadega. Valitakse "kuningas" ja "kuninganna". Tobe, ma olen nõus, kuid so what. Terve elu tuleb meil erinevate kuningate ja kuningannadega läbi/hakkama saada. Päriselus ei keela keegi neid ära. Kui see on kellelegi tähtis, siis las olla. 

Jah, ma olen nõus, et absurdne, kuhu asi on läinud (limusiinidega saabumised ning kallid disainerkleidid), kuid see ei tähenda, et ballid tuleks ära jätta. Pigem tuleks muuta noorte suhtumist. Et oluline ei ole "custom made" Chanel kleit ja limusiin, vaid oma koolikaaslastega nö hüvasti jätmine. Palju te suhtlete oma kooliaegsete sõpradega? Mitte väga palju? Aga mälestus ühistest aastatest ja ühest toredast ballist jääb. 

Ärme võta tüdrukutelt/naistelt ära naiseks olemise rõõmu. Propageerime parem taaskasutust, et kleitidele ei kuluks tuhandeid ja tuhandeid kroone ja üleüldse kõik saab alguse kodust. Ärge õpetage oma lastele, et kõige olulisem on olla naabrist parem. Tehke nii hästi kui teie oskate ja saate. Sest nagu ma juba eelnevas postituses kirjutasin, kusagil on niikuinii keegi kes on või vähemalt peab end teist paremaks üks kõik, mis te teete või ei tee.  

Õpime siis parem iseendaga rahul olema, sellisena nagu me oleme!

12.klassi lõpukleitides. Viis aastat tagasi;) 18 või 30 - vahet pole.

// 

Yesterday when I watched news two stories upset me (well, not in a way that I went crazy, but I just felt that things are getting a bit out of control). 

First it was the fright of being harrassed/raped which has unfortunatetly become to actual lately. They showed a course where they taughted "newcomers" how to approach Norwegian women and what is considered violence and rape. You know I have talked about this before here in the blog how I thought this is ridiculous, but as I learned more about their  beliefs and history, I only hope this courses help. 

What upsets me, is the women who are saying that we need to protect ourselves by not wearing to short skirts or show too much skin. What is too much? What is too short? Where does the line go? I am wearing a skirt today. Is it too short or is it okay? Should I be worried because I am showing too much? 

I am sorry, but I am a woman and I am programmed to dress up once in a while or wear a dress/skirt. Yes, too short skirts which actually look more like belts and too much clevage is not my cup of tea, but if someone likes this style and it makes them feel beautiful/sexy/comfortable, by all means, they should be allowed to wear those belt-skirts whithout being afraid that they can be raped.

Let us be feminine!

The other topic that upset me was cancelling the school proms, because it puts too much pressure on young girls and not everyone can be equal at the prom. I don't think it's okay to cancel the proms. Don't you think it was nice to get all dressed up for the prom? It's a nice memory for lifetime. I wasn't one of the popular or pretty girls, I was just one avarage 17yrs old girl and I never thought that someone will look better than me (I mena this was not a problem for me). There is always someone who is prettier, has more expensive dress, nicer hair, cooler shoes or is just more popular. That's life. So they choose a "king" and a "queen". So what? If a crown makes someone happy, give them happy. We have to deal with all kinds of kings and queens for the rest of our life. High school "queen" should not make us feel bad about ourselves. It's just a crown, not a Nobel price.

I do agree that things are getting out of control when it comes to competing with each other (who arrives with bigger limousine and who has custom made Chanel dress), but let us start by changing the attitude of young people. It doesn't help them if we cancel things. Real life is not about cancelling or being equal (remember communism and how that worked out?), think about the dissapointments in life if we raise our children in a "pink cotton bubble". 

We don't need to take away the plesure of being a woman, dressing up and having fun with the girly things. If we want to change something let's start from ourselves. Everythings starts from home. We do not need to raise our children with the knowledge that no matter what we have to be better than our neigbours. We don't have to, we need to do as good as we can and can afford. And teach our children that that is no reason to tease others. And you know what - there is no point of competing in who's better. No matter what you do, someone somewhere is better, or thinks he/she is better, anyway. 

Let's learn how to be happy and satisfied with ourselves.