Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et mulle VÄGA meeldib poodi pidada. See on täiesti sõnaseletamatu kogemus, aga...pood ei ole välja kukkunud just täpselt nii nagu ma tahtsin. Esialgne plaan oli ju poekene avada ja siis tagasi koju minna.
Läks teisiti. Ilmselt nii nagu pidi.
Kui ma terve detsembrikuu igal tööpäeval kella seitsmeni poes olin, lisaks veel kõik nädalavahetused, hakkasin ma mõtlema, et see ei ole õige. Ma tahan poodi pidada, aga ma ei taha, et sellepärast elu elamata jääks. Ma tahaks oma lapsega minna kelgutama, küpsetada piparkooke, minna külla vanaema(de)le, linna peale jalutama külla tulnud sõbrannadega. Seda ei saanud ma endale lubada. Mis pood see selline on, kui üks päev on lahti ja siis jälle ei ole. Nii hakkaski minu ja naabrinaise peas küpsema mõte poed kokku kolida. Esiteks hoiame me kulusid kokku, teiseks võidame me mõlemad külastatavusest ja kolmandaks ei ole me kumbki enam poe külge aheldatud.
nESTi uus pind on tore. Suurem ka - see kulub ära, sest sellele väiksele pinnale ei tahtnud kõik ära mahtuda. Loodetavasti saan ma varsti veel paari toredat uudist jagada. Praegu on veel vara hõisata, aga lootus sureb viimasena.
See pilt on nii võrratu, et võitis mu südame! :) Ja palju õnne, edu ja jõudu ja kõike muud head teile sinna! Sa oled üks väga tubli naine! :)
ReplyDeleteAitäh:) Need kiisud on nii armsad mu meelest, pole ime, et klientide lemmikud. Ja jõudu ja edu ja õnne on vaja küll, hetkel igatahes tassin asju ühest poest teise ja vaatan uut suuremat ruumi väga optimistliku pilguga. Numeroloogia lõi ka eile ühtteist selgeks, andis indu;)
DeletePidasin ka kunagi poekest, nii et see postitus on täielik nostalgialaks mu jaoks :) Tahaks jälle, aga siin "väljamaal" ei ole jõudu alustada... Edu igatahes! :)
ReplyDeleteKus "väljamaal" sa oled?
Delete