Ma saan aru, et lisaks Norra meediale on Fotballfrue oma neli-päeva-pärast-sünnitust-bikiinipiltidega juba ületanud uudistekünnise ka Eestis, nii et tegelikult räägin ma eilsetest uudistest, aga no mis teha, Britt Ida kõrvalt ei saa kohe ja kõike teha. Ikka väikese viivitusega käivad asjad.
Niisiis. Fotballfrue on populaarne blogija Norras. Ma olen ikka tema blogi jälginud, et vaadata, kuidas ilusad inimesed elavad.
Igapäevasemalt hakkasin ma ta blogi jälgima kui sain teada, et ta on lapseootel. Ma tahtsin näha, kas tema ka paisub. Ja meenutab lõpuks kaldale uhutud vaala või vähemalt suuremat sorti õhupalli. Kuu möödus kuu järel, aga mingist paisumisest ei olnud lõhnagi. 39. rasedusnädala nägi ta välja selline nagu oleks lihtsalt veidike rohkem söönud. Samal ajal kui mina... no me kõik teame, kui suur 39.rasedusnädalal mina olin. Oma jalgu ei hakka ma mainima, ka neid olen ma siin juba näidanud.
'
Selline ta siis oli. Nädal 39. (Instagrami pildid on tema kontolt kopitud.)
Peale seda kui ta oli lõpuks lapse kätte saanud, ootasin ma huviga, et kas nüüd ometi asendub alati glamuurne, stiilne ja viimse vindini sätitud frue väsinud värske mammaga. Aga oo ei, selle asemel näitas ta meile neli päeva pärast sünnitust keha, mis teeks kadedaks igaühe. (Omaette küsimus on, kas need oleks pidanud igale netti üles riputama, aga samas...kui ma selline välja näeks, võib olla ma tahaks ka, et kogu maailm seda näeks. Ma ei saa seda kunagi teada. Sest 1) ma ei kavatse rohkem lapsi saada 2) ma ei hakka kunagi selline välja nägema. Ma olen selleks liiga laisk ja mugav. Lihtsam on vinguda, et olen paks kui midagi ette võtta.)
. Vastsündinu kõrvalt näeb tema selline välja. Parim, millega mina niisama igapäevaselt välja minnes suudan hakkama saada, on alloleval pildil. Kotid silmade all on järjekordsest väsitavast õhtust ja magamatusest.
.JPG)
Kodus käin ma ka nii et mugav oleks. Mitte nüüd päris räbalates või dressides, aga meiki pole peal, soengust rääkimata. Parim tulemus, mis ma kodus olen saavutanud, on vist Efka fotoshoot´i ajal. Siis ma ikka sättisin end natuke. Kammisin juuksed ära ja panin piimalõhnatu pluusi selga.
Aga mehed pidid ju kohe armukese võtma, kui naine pärast lapsesaamist kohe ja kogu aeg imekaunis ei ole. Selline fotballfrue. Kas ma peaksin mõtlema et vaene Marek, et ta minusuguse vaatepildiga peab leppima? Või peaksin ma mõtlema, et vaene mina, sest mu mees võtab endale ilmselt kohe armukese? Või peaksin ma lihtsalt edasi olema selline nagu ma hetkel olen. Väsinud moega piimalõhnaline maanaine. Diip kunstiinimene:)
Fotballfruet ei saa minust kunagi. Pole kunagi ju olnudki. Nii et ma ei peaks vist väga muretsema oma pekikõhu pärast? Ja Marek ei ole veel väga seda nägu, et ta igal hommikul mnd nähes ehmatusest võpatab.
Aga kõhulihaseharjutusi hakkasin ma sellegi poolest tegema;)
Minul, aasta peale sünnitust, hakkab alles nüüd kaal raseduseelseid numbreid näitama. See on muidugi positiivne, sest enne rasedaks jäämist võtsin 10 kg alla, ehk siis progress, et saan nö uude kaalu tagasi. Sest selle 10 lisakiloga jalutasin vähemalt aasta ringi. Teinud ei ole ma midagi, ei ühtegi trenni. Väljaarvatud see, et tassin oma last kaasas. Söön ja joon, mida tahan, ei piira end. Meik läheb peale väga tähtsatel päevadel, tavaliselt panen prillid ette, et päris lage nägu ei oleks. Pea pesemine on totaalne luksus, aega lihtsalt pole. Riietega on see jama, et ma ei taha neid nö üleminekuriideid eriti osta. Suvel ostetud teksad, mis mul ainukesena jalga lähevad, on nüüd suured ja ma oma riietesse ma jälle ei mahu veel.
ReplyDeleteTäna vedasin end poodi, et lubaks endale midagi ilusat, vaatasin üht ja teist asja, aga kokkuvôttes ei raatsinud ka neid nö üleminekuriideid osta. Lôpuks ostsin Idale hoopis talvekombe:D
Delete... tutvusin ta blogiga. Väga ilus, aga väga hirmuäratav. Ma loodan, et laps suudab sellises kohas üles kasvada nagu ta on. Kõik on justkui klantspiltide jaoks elatud ja see on veidi hirmutav. Sinu pilt peegli ees on ju suisa armas! Seal pole midagi isegi viltu :). Vbolla tundub see eriti nii Tartust vaadates, meile meeldivad armsad ja tavalisemad inimesed kui lingitud norra beib....
ReplyDeleteEks Tartust need kōige armsad inimesed ju tulema kipuvadki;) ja ilusamad. Ja targemad
DeleteNo muidugi :). Mina olengi Lumivalgeke, vana, paks ja kole :)
DeleteNo aga on ju vahe sees, kui inimese ainus mure on see kuidas välja näha .... tavalistel printsessidel on natuke teised mured lihtsalt..... Mina nt ei paneks endast üldse pesus pilti interneti ülesse :) Sina oled armas!
ReplyDeleteEnne kui ma siin môtlesin asjade ja elu üle, siis jôudsin ka sellele môelda, et huvitav, kas kôik on alati nii ilus ja klantsitud nagu piltidel. Ja kas see stressi ei tekita, kui kôige tähtsam on vaid see, kuidas näidata kôike alati ja igal hetkel täiuslikuna. Piltide järgi oli isegi sünnitus puhas lust ja lillepidu, punase vaiba üritus;)
ReplyDeleteNo üks asi on see, mida meie nendel pitlidel näeme ja teine asi on reaalsus. Kogu ta blogi on ju maailmale näitamiseks, et ta on ideaalne naine, ideaalse kodu ja ideaalse kehaga. See, mis kulisside taga toimub, seda ei tea ju keegi.
ReplyDeleteNo ma ei tea, mina teda küll tibiks või printsessiks ei nimetaks. Jutt on tal vastupidi üsna mõistlik ja kindlasti on tegu ka väga tegusa naisega. Näeb peale sünnitust jah keskmisest parem välja aga mis teha.
ReplyDeleteMa ise vaatasin ka ta raseduse ajal ta blogi huviga, et no millal see kõhuke tuleb. Põhimõtteliselt jäigi tulemata. Eks ma mingil hetkel toetasin teda ka kui Norra meedia tegi skandaale, et kus ta kõht ometi on. Lõpupoole leidsin mina ka, et võiks trenni natuke vähem teha ja nagu näha sündiski laps üsna pisikesena kuigi tähtaeg oli ukse taga.
Mis puutub sünnitusse, siis minu sünnituse kohta võiks ka öelda, et kui punase vaiba üritus. Haiglasse läksin 5 cm avatusega ilma et üldse teaksin, et mingi avatus on. Kokku kestis kõik 5 tundi, ühtegi valuvaigistit ega õmblust vaja ei läinud. Apgar 10/10. Aga pilte ei teinud, pole kogu maailmale jagamiseks :)
Muidu on sul väga vahva blogi aga ära võrdle end niimoodi teistega :)
Nats ikka ju peab, kasvôi nüüd hakkasin kôhulihase harjutusi tegema, et end paremini tunda kogu selle magamatuse ja kottis silmade juures:)
DeleteMinu meelest on 2 võimalust: 1) tal on geeniloteriil lihtsalt vedanud ja ta ei peagi eriliselt vaeva nägema hea välimuse nimel; või 2) ta näeb roppu vaeva, piirab ja keelab ennast meeletult.
ReplyDeleteEsimesel juhul ei anna meil, lihtinimestel, midagi teha ja teist varianti ei taha endale ükski normaalne inimene :) Minu põhiline lohutus ongi see, et jumal tänatud, et ma ei pea oma välimusega endale elatist teenima. Ajutreening nõuab minult tunduvalt väiksemat tahtejõudu :D
Mul on loomulikult peenike keskkoht ja lame kõht (aga maanaise jalad!), nii et sinu jalgu kadestan ma küll :) Peenike keskkoht on seoses 6. rasedusnädalaga müstilisel kombel paisunud juba 67cm-ni, nii et ma pean leppima sellega, et kaotan mõneks ajaks enda ainukese atraktiivse kehaosa. Aga mis teha. (Õige vastus on: vähem magusat õgida ja rohkem liikuda. Õnneks tegelen sellega ka :) )
Ühinen räsitud maanaiste klubiga :) Seda postitust lugedes meenus mulle üks varasem postitus ühes teises blogis, kus on veidi räägitud selliste värskete moe-emmede elu kardinatagustest - http://kuueliikmeline.blogspot.com/2013/04/the-naked-truth.html
ReplyDeleteJa need suhted, mis lagunevad, sest "naine lasi end käest" - ilmselt need ei põhinenud õigetel alustel. Kui mees on naisega koos ainult välimuse pärast, siis ehk tõesti...
Kaks kuud hiljem lühikirjeldus ka minu glamuursest elust. :-)
ReplyDeleteKaal minu jaoks teema eriti ei olnud - võtsin rasedusega juurde 10 kilo ja sünnitusega oli 7 neist läinud. Seega nädal pärast sünnitust olin raseduseelses kaalus.
Aga muus osas - ma arvan, et olen viimase kolmejapoolekuu jooksul 90% ajast olnud 24/7 pidžaamas. Põhilised "iluproduktid", mida kasutan, on hambapasta/-hari ja deodorant.Korra päevas kammin ka juukseid, et need siis uuesti prantsuse patsi punuda. Kui on vaja inimestega kohtuda, siis lisandub peitepulk ja eriti pidulikul juhul viitsin ka kulmud pähe teha. Glamuurist hoolimata pole elukaaslane mind veel maha jätnud ja teinekord tõusetub isegi vanainimeste asja teema. :-D