Me eile vaatasime Marekiga magavat Britt Idat ja mõtlesime, et on ikka väike rikkur. Kannab Burberry kleite ja kingakesi, kuivatab end Burberry rätikusse, sööb hõbelusikaga Villeroy ja Boch'i nõudest ning raha on tal ka juba rohkem kui emmel-issil hetkel kokku.
Ja siis öeldakse meile, et meie rikume lapse süles hoidmisega ära. Aga mida teevad kõik need tädid, onud, vanaemad, vanaisad, kes seda manti kokku tassivad:D
Ja siis öeldakse meile, et meie rikume lapse süles hoidmisega ära. Aga mida teevad kõik need tädid, onud, vanaemad, vanaisad, kes seda manti kokku tassivad:D
Kui Britt Ida juba praegu, kui ta veel biitigi ei jaga, nii kõrge lennuga on, mis siis saab veel hiljem, kui ta biiti jagama hakkab? Ma ei julge enam oma Humanast soetatud teksadega väikese fashionista juures ollagi. Aaah, aga võib-olla ta sellepärast nutabki. Tal on häbi, et ema nii sobimatult riides on. Tema ema.
See selleks.
Tänasest kusjuures hakkan ma harjutama "laps-omaette-oma-voodis-mitte-päev-otsa-emme-süles-režiimi". Selleks sai isegi soetatud voodikarussell, mis tundub, et natukene isegi pakub huvi, aga ma kahtlustan, et selle mõju kaob sama kiiresti kui White Noise'il. Ma muidugi loodan, et mitte, aga...Rahmeldis ei suuda ühestki asjast kaua huvituda. Sellegi poolest tegin ma edusamme. Ma nimelt lasin tal isegi nutta. Ei jooksnud kohe kohale. Veidral kombel jäigi ta mõne aja pärast vait. Sülle sai ta alles siis kui süüa tahtis. Ja läks kohe voodisse tagasi, kui "puhvetis" magama jäi.
Vaatame, kaua ma vastu pean selle režiimiga:) Sest praegu ta ju magab juba mu süles. Mulle küll meeldib "Seitsmendat taevast" vaadata, aga tegelikult tahaks ma süüa.
Ma väga loodan, et täna katsetatakse Diipi köögis pearoogasid, sest muidu peame me Marekiga õhtul veest ja teest toituma.
Sest mina harjutan Britt Idat omaette olema. Edukalt, nagu näha.
Ega kuuajane veel ei huvitugi millestki kauemaks ja nutta laskmiseks on ta minu arust ka veel veidi väike. Magamiseks on oma voodi muidugi hea, aga ärkvel olla seal ilmselt ei taheta...varsti kannatab Idat juba tegelustekile näiteks panna, siis läheb vast lihtsamaks.
ReplyDeletePäevas nii kaks-kolm tundi suudab ta rahulikult oma voodis magada, muul ajal kipub ta ikka minu eest otsustama, kuna ja kus ja kuidas ja kui palju teeme
DeleteAga no siis ju tubli tüdruk, kui lausa mitu tundi oma voodis magab! Muul ajal jah, süles ju kõige parem :-)
DeleteNad hakkavad järjest rohkem omaette olema - lihtsalt selleks, et ise natuke puhata saaksid, siis peaksid panema ta voodisse, kui ta magab:)
ReplyDeleteAga voodikarusellist - nendega on üks suur häda - nad on nii plassid. Beež, helesinine või -roosa... ilus vaadata kenasti kujundatud lastetoas eks, aga lapsed armastavad erksaid värve, eriti nii väiksena. Me otsisime tükk aega värvilist karuselli - lõpuks leidsime oranži ja helerohelisega - see oli/on endiselt väga popp - ja laps pusis tükk aega omaette voodis ilma nutmata.
Ma leidsin veel ühe kirju peegli ja värviliste kõrinatega, tundub et ka selle peab ära ostma:)
ReplyDeleteJust, mida kirjum ja erksavärvilisem seda parem! Kuigi minu 5-kuusel on praegu juba mõnda aga nii, et kui kätte ja suhu panna ei saa, siis ajab teda ainult närvi. Selles mõttes suht lühike kasutusaeg nendel karussellidel...
ReplyDeleteÄra osta, mul on üle üks värviine. Paar asja on kadunud, aga sinna teeb loov emme uued. ;)
ReplyDeleteAga tädi Heily on ju ka loov? Mina olen lapsega hõivatud, ühe lapsega. Sul on ju rohkem aega;)
DeleteMeie plika on 10-kuune ja siiani lõbustab end sellega, et närib seda karuselli (olenevalt sellest, kas ema-isa on viitsinud võtta selle maha hoidiku kõljest või mitte - siis kas põrandal istudes või end voodis püsti küünitades), sikutab selle külge seotud lutti, vms. Rõõmu jagub vähemalt 20 minutiks:)
ReplyDeleteSiin juba naised rääkinud, aga kordan ka kindluse mõttes üle. Olin ka vahepeal juba üsna nõutu, et appi.. laps ei lase hetkegi mul olla! Kogu aeg süles ainult. Aga nüüd ta 2 kuud ja 1 nädal vana ja viimasel ajal on ikka tunduvalt kergemaks läinud. Päeval on ta nõus natukest aega tegelustekil tsillima ja üldse omaette kannatab juba rohkem olla - saan hingata.
ReplyDeleteEga ma muidugi mingi asjateadja ei ole, aga nii pisikesel ma ka veel väga palju üksi nutta ei laseks. Kui, siis katsetuse mtõteks siis kui uneaeg, et kas jääb ise magama, aga samas ole ise ikka juures ja räägi temaga - silita.. et ta näeks, et ikkagi turvaline on. Aga üle 10minuti ma nutta ei ole lasknud. Kui siis ikka ei rahune, siis ikka võtan sülle ja aitan teda - teinekordj älle. :D
Alguses ei lasknud me tal minutitki nutta, edusammud ongi nüüd sellised, et kohe ei jookse kohale. Eile môtlesin, et las ta siis jôriseb need môned minutid kuni ma hambaid pesen, vannitoast välja tulles oli Marek juba teda kussutamas. Kümmest minutist nutust on asi kaugel.D
Delete