13 reede

13 ja reede möödus Diibis edukalt. Loomulikult tuli ette avamisele omaseid äpardusi, et kassa ei töötanud või et elekter läks ära ja inimesed pidid küünlavalgel veini jooma. Sellest hoolimata saime me palju positiivset tagasisidet ning tundus, et külalistele tõepoolest meeldis. 

Ometigi ei jäänud olemata tilk tõrva meepotis, mis päeva nautida ei lasknud, vaid sundis meid jälle kord kirjutama ametlike kirju ning suhtlema juristiga. Eestlaslik kadedus, kus parim magustoit pole mitte tassikook või panna cotta, on ammu teada ja me olime arvestanud, et peame sellega kokku puutuma varem või hiljem, kuid eilne oli klass omaette. Sellist kadedust ei osanud me ette näha. 

On uskumatu ja kurb kui kadedaid ja pahatahtlikke inimesi leidub. Nimelt otsustas üks inimene kogu Soo tänava maja nimel meie peale kaevata ja palus meie tegevusluba tühistada. Põhjus nagu ikka, et me pole ühistuga oma dokumente kooskõlastanud. Kurb on see, et kõik vajalikud dokumendid on restoranis tutvumiseks olemas, erinevad ametid on meie tegevuse heaks kiitnud, inimene, kes kaebuse esitas, ei tunne aga nende vastu mingit huvigi. Ta ei tule meiega suhtlema ega uurima, vaid ta esitab linnavalitsusele kaebuse ja palub meie tegevus otsekoheselt lõpetada. Just nagu ei peaks me restorani, vaid narkomaanide võõrutuskliinikut, mis ebasobiva rahvahulga kohale meelitaks. Ta on oma isiklikuks agendaks võtnud meile kaikaid kodaratesse pilduda. Maksku, mis maksab! (meie ei maksa). Ma ei mõista...

(Kui muidugi netiavarustest veidike tema tausta uurida, siis ma mõistan, mis inimesega tegu on.)

Mul on kahju, et selline inimene esindab ühistut ning kõiki majaelanikke, aga mul on raske uskuda, et ta räägib kõigi nimel. Mulle ei tundu, et Soo tänava elanikud ise meie restorani vastu on, ainult üks inimene näeb kurja vaeva, et meie uksed sulgeda. 

Sellised asjad teevad nukraks, eriti kui oled kümme kuud midagi hingega teinud ning tahad lõpuks oma töö vilju nautida.  Aga me oleme näidanud, et me ei anna alla. Me ei anna alla ka nüüd! Lihtsalt kurb on,  et me ei saa niisama olla ja nautida, vaid peame igal hetkel olema valmis. Valmis järjekordseks pahatahtlikuks rünnakuks.