Ma olen alati olnud üks suur unistaja. Juba lapsena istusin ma tihti puu otsas ja unistasin asjadest, mida ma tahaksin teha. Mida suuremaks ma sain, seda suuremaks läksid mu unistused. Ma olen unistanud ja unistanud. Suurema osa minu unistustest on keegi teine juba teoks teinud. Sest mul pole olnud julgust.
Nüüd on mul hirm. Mitte suur. Väike hirm. Sest asjad liiguvad. Unistuste reaalsuseks muutumise poole. See on üks uskumatult võimas tunne. Hirmutav. Kõditav. Põnev.
No comments:
Post a Comment