Ma tunnen end "klubist" väljajäetuna. Just nagu oleks ma feik-rase. Mul ei valuta kusagilt, mul ei ole midagi krambis, mul ei ole keset keskööd hapukurgi ja karamellikastme isu ja mu elu läheb täitsa argipäevaselt edasi.
Igaks juhuks sülitan nüüd kolm korda üle õla ja koputan vastu lauda ka. Las ta jääbki nii. Mu oma privaatklubis on ka äge!
Ma võin oma klubikaarti ära kinkida. Kaart võimaldab kogeda kõiksuguseid lahedaid rasedusaegsed meelelahtusi: kõrvetised, jalakrambid, veenilaiendid, valutavad jalad ja unetud ööd minimaalselt 3 WC külastusega. Ainult venitusarmise eest peab juurde maksma, kui soovi on...
ReplyDeleteÜks padurase lugeja, kes muidu kunagi ei kommenteeri
Ei noh, ma siiski pigem vaid moe pärast vingun, et hädasid ei ole. Las ta jääda ikka nii:)
ReplyDelete