Lana Del Rayst kummutini

Nagu ma lubasin, et kavatsen nii kaua kuni ma veel olen võimeline liikuma ja enne kui kõik vaba raha kulub mähkmetele võimalikult palju endale elada, olen ma seda lubadust ka pidanud ja täitnud meie päevad igasugu ettevõtmistega.
Viimane neist ettevõtmistest oli Lana Del Ray kontsert Riias. Kuigi ma pean tunnistama, et mingid esimesed raseduse rõõmud (valutavast seljast õhupuuduseni rahvasttäis ruumis) hakkavad endast märku andma, oli kontsert seda väärt.
Muidugi olin ma nii rumal ja ei osanud enne uurida, kas kontsert toimub sise- või väliruumides ja eeldasin loomulikult, et see toimub vabas õhus, mis omakorda tähendas, et riietasin end ühele suvisele vabaõhuüritusele kohaselt. Otseloomulikult toimus üritus tegelikult siseruumides ja nii olin ma üks neist vähestest rumalatest hipidest, kes ei olnud taibanud vähemalt 15cm kontsakingi jalga panna. Mina olin valinud ketsid.
Kusjuures ma millegipärast kipun arvama, et vaid Ida-Euroopas tullakse kontserdile võmalikult lühikese seeliku ja võimalikult kõrgete kingadega. Mitte et see ei oleks ilus vaadata, aga ma lihtsalt mõtlesin...

Mõtlesin ja tundsin end kahemeetriste ning neljakümnekiloste olendite keskel ikka väga madala ja laiana. Sest kui ma järgmisel päeval vaatasin pilti, mis Janek minust tegi, siis peab tunnistama, et ma olen ikka suuuuuuuuuuuuur küll. Ja lai.

Koju jõudes olime me mõlemad väsinud. Minu selg valutas. "Kas me nüüd teeme väikese pausi nendest üritustest?" palus Janek. Jah, võib küll, vastasin mina, sirutasin oma valutavat selga ja mulle tuli meelde, et juba paari nädala pärast ootab ees Stockholmi reis. "Kui sa just Rootsi kaasa ei taha tulla?" lisasin ma pärast tillukest mõttepausi.
Janek vaatas mulle otsa ja lausus siis vaikselt, et selle reisi jätab ta küll suurima hea meelega vahele. Ma saan temast aru. Esiteks ei ole tema töö juures eraelu lubatud, teiseks kui ma niimoodi lullimist jätkan, riskin ma varsti sõbrannast ilma jäämisega, sest samal ajal kui Janek oma raseda naise meelt lahutab, peab Sirts Siresäär ka Janeki töö ära tegema, mis otseloomulikult tähendab ei´d ka tema eraelule. Ja kolmandaks tulemas on jaanipäev Peipsi ääres, katsikud ja juubel Taevaskojas, iga-aastane Prangli ning after all mul on vaja, et ta minu alustatud ja rikutud "käsitöö projekti" korda teeks.
Õhtuse Bryan Adamsi jätsin ma niigi ära, et hr Abikaasa saaks end välja puhata. Vaeseke oli nii väsinud, et ei tahtnud isegi sõbra juubelile minna. Teeme nii, et sellest tuleb lühike õhtu, sest me oleme väsinud ja sul rasedana ei ole ka seal kerge olla, tegi ta ettepaneku mind tanki panna. Olin nõus. Minu õhtu oligi lühike. Janek laekus koju varavalges:D  Kummuti teeb ta igal juhul täna korda.

Ma ei tea, miks ma arvasin, et oskan sinise kummuti ise omal jõul ja nõul praguliseks valgeks värvida. Nagu allolevatelt piltidelt näha on, siis see, milline kummut olema peaks ja see millega mina hakkama sain, erinevad teineteisest nagu öö ja päev.

Kummut peaks üleni nägema välja nagu see üks külg: 

 Pärast minu käe alt läbi käimist nägi see aga välja hoopis selline: 

Kunstipärane. Aga mitte SEE.