Ma mäletan neid reedeōhtuid pudeli (vōi paari) veiniga ja laisku laupäevahommikuid teleka ees diivanil. "Mōtle, kui meil oleks lapsed, siis me ei saaks endale sellist logemist lubada?"arutasime me.
"Jah, ma ei kujuta ette, et ma ei saaks veini juua. Kui raske oleks rase olla! Mina küll hakkama ei saaks!"lisasin ma alati.
Ja tōepoolest, ma ei kujutanud ette elu vōimalikkust alkoholita. Nagu korralik alkohoolik, AA auliige, eks?
Aga vot vōta näpust. Elu mängis mulle vingerpussi. Ja mis kōige veidram. Ma ei olegi veinita saba andnud! Täitsa vōimalik on elada! Friiki? I know. Harjumatu? Enam isegi mitte. Meeldiv? Pigem jah.*
Ja kuna varem oleks ma saanud endale kella kümneks laupäevahommikul juuksuri aja kinni panna? Ei oleks julgenud. Et mine tea...
Veider uus elu.
*see muidugi ei tähenda, et ma aegajalt veinist puudust ei tunneks. Ja vahuveinist. Ja Dry Martinist. Ja mojitost. Eile ōhtul "vanu armastuskirju" vaadates tundus isegi Sovetskoje nii ahvatlev. Ma oleks ka tahtnud niimoodi vahuveini alla kulistada:D
Ma olen praeguseks umbes poolteist aastat alkoholivaba ja ma tunnen vist kõige rohkem puudust just nendest alkoholiga kaasnevatest "rituaalidest" ja õhustikust. No just seesama, et reede ja film ja tõstad jalad kuskile kõrgemale ja näksid midagi head (hallitusjuustu pole ka juba pool aastat pruukinud, niuniu) ja kenad inimesed (või üks) ja...
ReplyDeleteOn ju mingid alkoholivabad veinid ja vahuveinid, kas neid ei võiks juua?
ReplyDeleteMul on ca 2,5 aastat alkovaba elu seljataga, kuu aja pärast sünnitama, sellele järgneb veel ca aastake imetamist ehk et lootust taas alkoholiga tutvust teha on kusagil 2014- aasta sügusel. Nüüd, ootades, teist last, kui õues on PÄRISELT suvi, siis...
ReplyDeleteKäisin just Tartus, sinna on vahepeal tekkinud uskumatult palju uusi mõnusaid välikohvikuid. No sellised, et võtaks ühes klaasi õlut ja teises pokaali veini ja kolmandas ka veel midagi... Ja on isegi selline koht, mille nimi on Vein ja Vine ja... Ühesõnaga, jalutasin seal ringi, õhk oli sõna otseses mõttes veinihõngu täis ja oi-oi, kuidas oleks tahtnud ka tellida omale kannukse Sangriat. Ma igatahes loodan, et ka kahe aasta pärast on need kohvikud seal alles ja meie kliimasse jagub ka siis suve...
Nii, et kui ei taha omale veiniisu peale ajada, siis Tartu välikohvikud ei soovita (no ma ise ka siin Põhja-Eestis)...
Ja tegelt ma üldse ei tea, miks ma seda kõike siia kirjutan, aga see veinilõhna-emotsioon oli nii tugev, et paneb isegi mingusuguse mittekirjutaja näpud klaiviatuuril tööle).
Padurase, kes...
Eks ma end nende alkoholivabade veinidega olen "petnud" ka, et noh saaks selle tunde, mis veiniklaasi käes hoidmisega kaasneb, kätte;) Eile jalutasin mööda ühest kohvikust, kus samuti kannuga sangriat müüdi ja tundsin, kuidas mulle see üldse ei meeldi, et peaks ikka vaid alkoholivabasid jooke müüma, nii kaastundest rasedatele või midagi:DDD
ReplyDelete