Mul on palju kiikse. Väga palju kiikse. Üks neist on see, et ma armastan patju. Ma ei tea, kas see tegelikult nüüd päris kiiks on, aga jah, patju ma armastan. Neid ei saa kunagi liiga palju olla. Ja nii neid siia majja aina koguneb. Viimane neist, üliarmas Britt Ida nimega padi, tuli meie koju sellisest kohast nagu Lapse nimega.
Iga nende padi on unikaalne - sinna saab kududa lasta lapse nime, sünniaja, sünnikellaaja. Padi on ka 100% orgaaniline. Suurepärane kink katsikuks, eks ole? Või niisama sünnipäevaks, nimepäevaks, esmaspäevaks, kolmapäevaks;)
Naljakas on see, et ma kui padi koju jõudis, jooksis Ida terve päeva, padi kaenlas, ringi, asetas selle vahepeal ettevaatlikult vaibale/diivanile/voodisse ning vedeles selle peal. Ausõna, ma pean teda küll suhteliselt adekvaatseks beebiks, aga mõnikord ma ikka imestan kui tark on tegelikult üks üheaastane laps ja kui rumal on üks 34-aastane ema, kes oma last pidevalt alahindab. Selles ei ole ilmselt mitte midagi ebaloomulikku, et üks laps padjast rõõmu tunneb, aga see tundus nii müstiline.
Igatahes kui sa tahad, et üks selline tore padi ka sinu koju rõõmu tooks, siis mine Diip kunstiinimene Facebooki lehele ja vaata, mida võitmiseks teha tuleb.
No comments:
Post a Comment