Täna on õige aeg

endale meelde tuletada üht vana postitust ja minna jälle kord ringinurka:


Mutrike järgib oma elus paari väga lihtsat põhimõtet:
1)Kõik, mis ma tegelikult pean teadma sellest, kuidas elada ja mida teha ja kuidas olla, omandasin ma lasteaias. Soovitan teistelgi sellele R.Fulghumi raamatule pilk peale visata.
2) Anna mulle jõudu leppida asjadega, mida ma muuta ei saa. Anna mulle julgust muuta asju, mida ma muuta saan. Anna mulle tarkust nende vahel vahet teha.
3)Kui Mutrikesel on raske või tusatuju peale tuleb, tuletab Mutrike meelde üht kõne:
Olen sinu üle uhke mitte sellepärast, mis on Sulle lihtsalt või kuidagi iseenesest kätte tulnud, vaid sellepärast, mida oled saavutanud kõigi asjaolude kiuste, mille nimel oled pingutanud. Loomulikult olen uhke ka Sinu välimuse ja mõistuse üle, sest see on ju teadagi kellelt....
Aga kõige uhkem olen selle üle, et oled Sina ise.
Sellega ei taha ma öelda, et oled täiuslik – ei sa ei ole. (Anna mulle andeks, kui olen seda Sinult mõnikord nõudnud). Oled rohkem kui täiuslik –oled ainukordne – ekslik, uudishimulik, alati kirglik oma avastustes ja unistustes. Mul on hea meel, et Sinus kehastub ka osake minust ja Sa kannad seda edasi tulevikku, mis minu jaoks jääb suletuks.
Olen vahel mõelnud, et saaksin Sulle teed siluda, või et olek smul küllalt raha, et saanuks Sulle anda, millest unistasid, või oleks mul Sulle midagi pärandadagi....
Tegelikult olen Sulle andnud kõik, mis minu võimuses – viis erksat meelt ja maailma Su ümber ja seda ei olegi nii vähe.
Siiski - oma võistlused pead Sa ise pidama, aga pea meeles, et ringinurgas (rätiku ja švammiga) olen alati olemas.
Emme
ps: Marek, Meile sa meeldid!”

Lihtsad põhitõed:) Ja Mutrike tunnebki end rohkem kui täiuslikuna. Ta on ainukordne. Ekslik. Uudishimulik. Alati kirglik oma avastustes ja unistustes.