Tuesday, December 10, 2013

Väike paha troll

Uskumatu, kui ära väsitada see väikene olend mind suudab. Ma saan hakkama sellega, et ta päeval maurab ja mind väsitab. Kuigi mul oleks oma päevaga ka muud teha kui tema hälli ääres istuda ja talle lutti suhu toppida, mida ta iga minuti tagant suust välja viskab, aga kui seda suus pole, hakkab seda paaniliselt otsima ja nutma, nii kaua kuni ta lõpuks magama jääb. Kui ma enam ei jaksa, siis ma istun või kõnnin temaga koos tunde. Peaasi, et vaikus majas oleks. Ühel või teisel viisil jääb ta magama. Ja mul õnnestub siiski natuke ka omi asju ajada. Mitte muidugi iga päev.

Aga õhtud ja ööd... See on hoopis teine tera. Ma ei saa temast aru.

Õhtuti keeldub ta magama jäämast. Ta sööb ja ja jääb mu õlal magama. Krooksumise asemel. Panen ta voodisse või kasvõi diivanile ja klõps on ta silmad suured kui öökullil. Möödub kolm tundi, ilma et ta oleks magama jäänud. Või siis minut magamist, ärkamist, nutmist, luti taga ajamist, luti suust välja viskamist, sülle ja süles magama, voodisse, minut magamist, ärkamist, nutmist, sülle, kussutamist, nutt, jalutamine, nutt, kussutamine, unelemine, silmad lahti...Lõpuks jääb ta magama. Aga siis hakkab endast märku andma tühi kõht. Ehk siis neljatunnisest tsüklist möödub 20minutit söötes, pool tundi kuni tund teda õlal hoides, et ta krooksuks (mida ta ei tee!), kaks-kolm tundi magama pannes. Enne uut söögiaega jääb magamiseks umbes tund. Ma olen surmani väsinud.

Möödub uus kolm ja pool tundi. Britt Ida sööb, jääb krooksumise asemel õlal magama, tõstan ta voodisse ja algab kisa. Nutt lõikab mul luust ja lihast läbi, ma olen nõus teda süles uuest kussutama, aga see ei toimi enam, jalutan edasi tagasi mööda maja, kuid Britt Ida ei näita väsimuse märke, silmad on suured ja ta lihtsalt vehib kätega, kui ma julgen istuda, hakkab ta nutma. Ärkamisest on möödas tund.
Ma saan aru, et peaksin teda kussutama või silitama või ma ei tea, mida veel tegema, aga surmväsinuna ma ei jaksa, lihtsalt ei jaksa, kogu energia läheb niigi sellele, et rahulik püsida.

Siis hakkan ma nutma, alguses vaiksemalt, siis kõvemini, ma istun pimedas toas rahmeldav suuresilmne laps süles ja nutan. Lihtsalt nutan.Väsimusest.
Marek ärkab üles ja võtab Britt Ida enda juurde. Ma kolistan end alla diivanile ja kukun lihtsalt patjade hunniku otsa magama. Pool kaheksa äratab mind tuttav nutuheli. Ma olen kaks pool tundi magada saanud.
Ka Marek on väsinud. Ta peab päeval lahendama viis miljonit probleemi seoses Diibiga. Mina jään Britt Idaga koju. Hoian teda süles ja loodan, et ta kasvõi natuke laseb mul olla.

Täna ei ole siiski see päev. Suuresilmne laps vaatab mulle otsa. Naeratab. Laliseb midagi armsalt. Ja hakkab nutma. Nagu paha väike troll. Ma hoian teda süles ega tunne enam oma selga, põlvi ja randmeid. Panen ta lõpuks diivanile ja hoian tal lutti suus. Täpselt nii kaua, kuni lutt suus ta magab. Siis hakkab ta vehklema, lutt lendab minema ja jälle vaatab mulle otsa suuresilmne rahmeldav, aga haigutav laps. Magama ta enam ei jää. Või kui jääb, siis varsti äratab teda tühi kõht. 

Omaette rahulikult ta aga ei ole. Rahmeldab ja on rahulolematu ja/või väsinud.  Kõik see lõpeb nutuga. Britt Ida omaga. 

Ma olen nii kuradi väsinud.

Miks ta ei võiks rohkem selline olla? Nunnu ja rahulik.

22 comments:

  1. Täitsa võõra juhusliku lugejana julgen soovitada luti vahetust... need nn anatoomilised lutid võivad väga kiirelt väikseks jääda. Edu!

    ReplyDelete
  2. Kas sa oled mõelnud proovida midagi sellist ? http://www.quirkybaby.com/assets/images/large/moby_turquoise_2.jpg
    siis ei väsi vähemalt käed ära ja ehk on titt ka õnnelikum :)

    ReplyDelete
  3. Nii! Kuidas ta sul vankris magab? Minul laps vist ei maganud peaaegu üldse oma voodis, tõin vankri tuppa ja kussutadin ta vankris magama, kui hakkas vigisema, kussutasin uuesti magama. Siis vahel proovisin teda oma hälli panna, tegin selle eriti pesa moodi, et ei saaks liiga palju rahmeldada ja vehkida, see aitab üsna hästi, ja panin veel oma lõhnaga riideid ka. Mõtle, ta on ju 9 kuud olnud kitsas ja pehmes kohas, et siis proovisin voodi talle võimalikult pesaks teha. Teiseks jah, soovitan kandelina! Las ta siis magab sinu kaisus, ju talle on seda vaja. Ja no minul õnneks oli võimalus magada päris palju lapsega koos päeval ka, kuskil tunnike magasin koos, sai isegi ära tulla, vahel ei saanud ka, aga selline hästi palju lapsega koos magamist ka päeval, tegi asja lihtsamaks mõlemile. Ja no vanker toas - õnnistus! Öösel ka, magas 3-4 kuud mõne aja voodis, aga kokkuvttes oli ikka palju lihtsam kaisus magada. Mõned lapsed vajavad lihtsalt rohkem lähedust. 2-3 kuu oli vist kõige raskem jah, sest gaasid olid ja tulid just öösel. Aitas see, kui panin ta enda kõhu peale magama.

    ReplyDelete
  4. Ja no veel, et praegu tema
    vanuses ilmselt see öösel paar kolm tundi alguses kussutamist on ehk isegi paratamatu, aga ilmselt aitaks siiski temaga koos kaisus magamine. Selles vanuses ma ka ööunne pannes pidin päris palju kussutama, et ta üldse jääks rahulikult isegi kaisus minuga koos magama. Niimoodi, et oleks ta oma voodisse ööunne pannud oli ikka võimatu.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siiani on kaisus magamajäämine kõige lihtsam moodus olnud, nüüd on nii ja naa, täna öösel olid ka kaisus silmad nagu öökullil. Päeval läksin õue vankriga, et ta seal magama jätta, kahjuks selgus, et olen poest saanud 2 suurust suurema kombe ja vanaga, mis õhem, ei julgenud õue jätta. Tegime tillukese tiiru, magas nagu nunnu, mõtlesin toas ka vankrit proovida. Ei midagi...

      Delete
  5. Olen samuti võõras lugeja, aga su ahastus on tuttav esimese lapse ajast. Lapse magamise ja söömise rütmist aitas palju aru saada Tizzie Halli raamat "Päästke meie uni". Eneseabiraamatutesse tasub kindlasti suhtuda teatud kriitikameelega, aga tean lapsi ja peresid, keda see aidanud on. Hästi palju jaksu, tegelikult oled sa tubli ja saad väga hästi hakkama!

    ReplyDelete
  6. Minu soovitus on, et osta endale fitness pall, meid aitas, hüppad seal peal lapsega koos 5-10 mintsa ja vajub magama, siis manööverdan voodisse vaikselt ta niimoodi, et võtan pallil hüpates luti suust ära kui ta magama on jäänud, tõstan lapse voodisse ja kui nihelema hakkab, siis pistan luti suhu kiiresti. Mul oli varem nädalate viisi seda magamajäämise jama, aga palli peal hüpates jääb ta ilusti unne meil.

    ReplyDelete
  7. Minul aitas see, et laps jäi tissi otsas tukkuma, panin talle sellise linakese alla ja kui juba sügavamas unes oli eemaldasin tissi vaikselt suust ja tõstsin ta selle sama linaga oma voodisse või jätsingi sinnasamasse voodi peale magama. Teiseks peab ütlema, et värske õhk on parim unerohi, kas sul teda õue pole võimalik vankrisse magama jätta? Beebimonitoriga näiteks. Selles vanuses mu laps toas tegi kuni 1 h une vaid aga vankris võis vabalt 3-4 h järjest magada, ma jätsin ta terrassile koos monitoriga ja nii sain omi asju teha ja ei tekkinud stressi.

    ReplyDelete
  8. Kandelina/kõhukott: ei pea su käed ära surema ja plika saab ilusti su soojas süles olla. Lisaks rakenda pesa-tegemist voodsse, nagu eelnevas postituses soovitati (minu omal ei aidanud, magas 1a1kni kaisus, nüüdki öösel poeb kaissu :)). Ja no õue magama- kombele peale-alla mässi mõni tekk, et soojem oleks ja las siis magab. Monitorid on hea kink jõuluks ;) (olen kuulnud, et suuri koeri kasutatakse lapsehoidjatena- kui laps vankris vigisema hakkab, hüppab koer vankrile, pannes selle õõtsuma ja laps jääb uuesti magama. Aga vb te peate Hugot veidi veel treenima selleks :))

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mind aitas muidugi ka mõte, et tal on midagi paha ja proovin seda paremaks teha. Enda ärritumine tegi asja hullemaks.
      Ja kui sul on midagi plaanitud, siis ta seda teha ei lase. Seega ära plaani midagi muud kui plika jaoks olemas olla. Nii peaks elu ilusamaks minema.

      Delete
  9. Meie neiule meeldib vàga kõhuli magada. Sõi tissi otsas kõhu täis ja kui silm kinni vajunud oli, keerasin ta ettevaatlikult ja vaikselt kõhuli. Panin käe veel pepule ja kiigutasin seda. Kõhuli hakkas ta magama 1, 5 kuuselt. Muidu ennem ainult vehkis kätega, võpatas ja ärkas ülesse, õnneks ta ei nutnud, lihtsalt oli üleval. Kutsusime teda juba öökulliks. Kõhuli magamise kohta on muidugi igasuguseid õudusjutte, kuid kui beebi ilusasti pead keerab ja jälgid last, ühesõnaga tuleb ennast usaldada. Nüüd, kui ta ise otsustab, mis asendis magada on lemmikuks kõhuli olek.

    ReplyDelete
  10. Tere Eveliis, olen siiani vaikselt ja anonüümselt Su blogi lugenud, kuid nüüd tahaks kohe päriselt teha ühe pai Sulle ja öelda, et kuigi Sa seda praegu ei usu, siis varsti varsti on see kõik möödas. Minu esimene laps oli sarnane - tegime mehega õhtul kussutamise maratone. Vantsisime temaga vist toas kilomeetreid maha. Kui laps magama jäi, siis ei saanud me teda kuhugi panna (me loobusime proovimast võrdlemisi ruttu, sest selge oli, et rahulikum on siiski teda süles hoida pidevalt). Kui hästi läks, siis saime magava lapsega end diivanile poollamavasse asendisse sättida ja nii me tukkusimegi - laps rinnal. Kuna tüdruk kasvas nagu saiake, siis minul oli abis ka rõngaslina (pikk lina oleks liiga palav olnud toas). Õnneks ei pidanud meie sel ajal restorani avama, kuid siiski oli hetki kus nuttis laps voodis ja mina nutsin teises nurgas, sest minu pea mõtles, et kui ma ei suuda oma last rahustada, siis olen halb ema. Võta kõik abi vastu, mis vähegi antakse ja usu, varsti on sellise nutva pambu asemel asjalik plika, kes Sind maailma kõige armsamaks inimeseks peab! Eks ta teeb seda ju praegugi, aga ta lihtsalt ei oska seda veel näidata!

    Üks kahe lapse ema Soo tn 1 majast.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Marek kupataski meid "jalust" ära vanaema ja vanavanaema juurde, et siin "maal" on stressi vähem ja abikäsi rohkem, saan ise veidi puhata, eriti hetkel väga pingelisel ajal.
      Algul mõtlesin küll vihaselt, et mis siis nüüd, et ühest tundeküllasest ööst tõmmati selline teema üles nagu oleks mind ohtlik lapsega üksi jätta või et oleksin aknast alla hüppamas vms, aga tglt saan aru, et ega see väike keskkonna vahetus halba ei tee. Usun isegi, et juba varsti läheb kergemaks,ja loodetavasti avatud restorani probleemid on väiksemad kui avamata restorani omad ning muutume ise ka rahulikumaks ning saame rohkem olemas olla vaid ldale:)

      Delete
    2. No kui restorani lahti saate, siis võid Britt Ida meil hoovil olevatele emmedele sokutada vahepeal :)
      Soo tn emme

      Delete
    3. Diil! Šokolaadikook minu poolt tasuks;)

      Delete
  11. Siin on juba igasuguseid nõuandeid jagatud. Aga jagan oma kogemust kah.

    Esimene laps ei jäänud mul ka toas kuidagi magama. Siis tulid appi rõngaslina (lühemad päevauinakud esimesed 5 kuud) ja vanker (pikad päevauinakud). Autos magas ta kah. Ja nii oligi, et esimesed 1,5 aastat magas laps kõik päevauned õues ja elu oli lill. Kui ükskord talvel oli -20 ja ei saanud last õue magama viia, oli muidugi nädal aega õudusunenägu. Õnneks siis läks tagasi soojemaks, -12 kõlbas juba õues magamiseks küll. Ja öösiti magas ta kõhuli, juba alates vist neljandast elunädalast, kui mu mälu mind ei peta. Põhiline tähelepanek, mille tegin, et mida rohkem laps magab, seda rohkem ta magab. Ja mida varem ta uuesti magama saada, seda kiiremini ta magama jääb. Ei tööta kahjuks laste puhul see loogika, et oli kaua üleval, siis magab kah kaua.

    Nüüd on mul teine laps. Loomulikul ta ei ole päris selline, nagu esimene laps. Ma saan teda toas ka magama - aga teatud nippide abil. Aga kõhuli ei maga ta näiteks üldse, välistatud! Õnneks vankris magab hästi. Aga esimesed kuu-kaks kulus, et ta magamisloogikale pihta saada ja omad nipid välja kujundada. Sest alguses ma arvasin, et kui laps röögib, siis ta tahab süüa. Aga kuna ta ei söö, et siis on tal gaasid. Tühjagi, magada tahtis ta hoopis!

    Kokkuvõttes, kahjuks ei saa neid soovitusi kunagi päris 100% üle võtta ja oma lapse peal rakendada. Aga katsetada tasub. Sest magamine on ju teadus. Ja inimkatsed selles valdkonnas on lubatud.

    ReplyDelete
  12. Pea vastu! Enamus naisi on tundnud end tühjaks pigistatud sidrunitena, kellest üritatakse veel ühte tilka välja pressida, kuid mida ei ole seda, ei ole:) Õnneks on kõik mööduv, kahjuks ka head ja helged päevad!

    Siit on eelnevalt läbi käinud soovitustest suur võimlemispall. Vanema lapse puhul oli see meil küll suur abivahend lapse magama saamisel. Nüüd noorema puhul kasutan seda võimlemiseks ja niisama hüpitamiseks- tihti kui kusagil mujal ei meeldi või on rahutu, siis seal saan ta rahulikuks. Lisaks ka emmele väike füüsiline ;)

    Minu mõlemale lapsele on hea päevase une taganud väljas magamine. Ära heida meelt, et talve kombe sai suur- nt minu beebil pole siiani talvekombekat ja magab iga ilmaga väljas! vahel on küll tunne, et sai liiga õhukeselt riidesse ja ta külmub kärus ära, kuid peale mitme tunnist magamist, kui ta ärkab on ta soe ja rõõmus, siis see rahustab maha. Edu teile!

    ReplyDelete
  13. Sellele olen ka pihta saanud, et ei ole alati tühi kôht vôi gaasid, et tahab lihtsalt magada, aga ei oska vôi ongi vale asend vôi...

    ReplyDelete
  14. Ja et mitte jätta Idast muljet nagu puhta pôrgulisest, sest tegelikult on ta ju armas ikka, siis täna öösel magas nagu ingel. Korra ârkas, sôi ja pôônas:)

    ReplyDelete
  15. Ma juba ammu mõtlesin kandelina soovitada. Sain esimese lapsega selle siis, kui laps oli 8-kuune. Ja super abi oli, sain käed vabaks. Sain isegi tolmu imeda. Laps magas lõunauned kandelinas. Aga nüüd meenus veel üks asi, mida esimese lapsega tegin, nimelt käisin teda öösel autoga magama sõitmas, päriselt. Hiljem sõidutasin ka päevaunne, kuna mul oli vaja kiiresti ta magama saada. Ja tavaline tee ei sobinud, vaja oli ikka munakiviteed, siis oli tulemus kiirem :) Oh olid ikka ajad, teine laps oli väiksena ikka super magaja, kasutan temal magamiskotti, kus ta tunneb end nagu köhus. Panin voodisse ja sellest piisas, nüüd enam ammu ei piisa, kuna ta oskab ka magamiskotiga liikuda. Praegu jääb tissi otsas magama, aga varsti hakkan võõrutama, siis vaja uusi nippe ilmselt :)

    ReplyDelete
  16. Üks trikk on veel- pane laps õueriietesse ja turvahälli. 50% juhtudest jääb minu beebi niimoodi tuttu, isegi õue ei pea minema :)

    ReplyDelete
  17. Minu laste ja nüüd ka lastelaste päevakavas on alati kindlasti olnud 2 - 4 tunnine õuesolek. Kõige kiiremini uinuti ja kõige sügavam uni oli liikuvas kärus. Kui väljaskäik mingil põhjusel ära jäi, siis ei õnnestunud ka õhtune uinumine. Ning seetõttu kärutasin ma iga ilmaga.
    Aga lapsed on muidugi erinevad.

    ReplyDelete