Kui naine kodust ära on

...siis juhtub kodus asju. Lausa selliseid, mida võis pidada lootusetuks ülesandeks. Ma ei uskunud, et meie külalistetuba/kontor üldse kunagi valmis saab. Aga nii uskumatu kui see ka pole, siis tuba hakkab ilmet võtma. Ja on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus! Siit mulle endale ja teistelegi tarkusetera: kui tahate, et kodus midagi tehtud saaks, jätke mees üksinda koju! Nad teevad siis palju rohkem.
Mul on ikka mehega kurja moodi vedanud!

Ja et ei jääks muljet, et mina samal ajal lehvisin Tartus mööda näitusi, teatreid ja restorane, vaid sain ka millegi täiesti uskumatuga hakkama, on siin veidike tõestusmaterjali. Heily õhutusel sain ma hakkama oma elu esimese salliga. Tegelikult ka. Koolis tegi kõik vanaema või tädi ära ning eks ma seekord ka pöördusin esimese hooga abiks vanaema poole, aga vanaema leidis, et sellist nikerdamist tema oma töntside näppudega teha ei taha. Nii ei jäänudki mul muud üle kui ISE sall valmis teha!

Irvhambad jõudsid juba kommenteerida, et mis küll järgmiseks - kas praeliha Janekile ja õmblusmasin. No ma ei tea...

PS: Nüüd ma ootan teisi lubajaid mehi järgmiste tubade kallale appi;)