Thursday, December 1, 2011

Rudolfi seiklused ehk kuidas autoteenindus meid lolliks tegi/naha üle kõrvade tõmbas


Umbes kuu aega tagasi otsustas Janek pöörduda ühe autoesinduse (mitte mingi nurgataguse, vaid täiesti tuntud ettevõtte!) poole, sest auto alumine osa roostetas. (Esimest korda teeninduse ajaloo jooksul) selgus, et töö läheb garantii alla.
Et auto oleks ka mujalt vajanud värviparandusi, kirjutas Janek neile, et me sooviksime ka need lasta korda teha ja maksame selle eest ise ning palus saata hinnapakkumise. Sest on üsna loogiline, et lisatööde üle oleksime me otsustanud selle hinna järgi.

Hinnapakkumist ei tulnud ja asi jäi soiku. Auto läks garantiivärvimisse ja meie üllatuseks kui autole järgi läksime olid korda tehtud ka need osad, mille kohta me hinnapakkumist palusime. KÕIK olevat läinud garantii alla, Janek sai kenasti auto kätte ning oli suurepärase teeninduse üle õnnelik.

Kolm päeva hiljem sai ta aga meilboksi arve. Lisatööde eest. Suhteliselt suures summas. Pöördusime autoesinduse poole ja saime kirjaliku vastuse, et "tõepoolest tehti viga ja hinnapakkumist ei saadetud meile kooskõlastamiseks, kuid meie soovist nad EELDASID, et me tahame autol ka teised osad ära värvida ja oleme nõus selle eest maksma." See ajas mul kopsu üle maksa. Kuidas saab keegi eeldada ja minu eest otsustada, kas 200 eurot on meie jaoks sobiv/mittesobiv summa. See oleks ju sama, kui ma viiksin auto korralisele ülevaatusele ja ühtäkki mõtleks, et küll oleks tore kui mu auto oleks roosat värvi. Ma avaldaks remonditöökojale oma soovi ja paluks hinnapakkumist, et siis otsustada, kas pakkumine käib mulle üle jõu või mitte, kuid üllatusena saaksin hoopis autole järele minnes kätte roosa auto, sest remondimehed on EELDANUD, et ma ju soovisin autot värvida (teadmata, mis see maksab!)

Pärast pikka vaidlust ja lubadust minna tarbijakaitsesse, saime me üsna sõjaka vastuse, et olgu nii - me ei pea teenuse eest maksma ja saime 200le eurole ka kreeditarve. Olgu siis vahemärkusena veel öeldud, et pärast auto värvimist esinesid autol ka mõned muud vead (nt oli katki üks esipirn) ja selle pretensiooni peale saime me vastuseks, et "me oleksime olnud nõus selle üle vaatama, kuid pärast sellist suhtumist ei ole autoesindusel soovi meile vastu tulla".

Lugu oli leidnud oma lõpu. Vähemalt nii me arvasime. Kuu aega hiljem ehk eelmisel nädalal avastas Janek, et garantiikorras värvitud osadelt koorub värv maha. Ta võttis ühendust autoesindusega ning sai vastuseks, et tulgu autoga ülevaatusele. Täna Janek sinna läkski. Ja tuli pool tundi hiljem teenindusest välja 200 eurot vaesemana, sest esindus keeldus talle autot kätte andma enne kui vana arve on tasutud. Arve, mille kohta me olime saanud kreeditarve ja mille kohta meil on olemas ka kirjavahetus, kus autoesindus tunnistas, et tegu oli nende apsakaga.
Selle eest aga lubati auto koheselt teenindusse võtta ja maha koorunud värv koheselt ära parandada (ehk siis loe: oma viga taheti peita enne kui me saaksime seda kellelegi näidata). Sellega Janek nõus ei olnud. Seekord pöördusime me oma murega tarbijakaitsesse. Hämmastav on ka see, et inimene, kes meiega suhtles, ütles, et tema muidugi ei oleks soovinud, et asi nii lõppeb, "kuid see on suuremate ülemuste käsk". Kurb on see, et asjaajamine võtab pikalt aega ja raha, mis autoteenindus meilt põhimõtteliselt alatult varastas, oli mõeldud Janeki lapsele... Jah, ta oleks võinud auto ka esindusse jätta ja minema kõndida, kuid autot on meil lihtsalt vaja.
Aga kas mina olen loll, kui mul on olemas meil, kus s e l g e s õ n a l i s e l t on kirjas: "Manuses on kreeditarve värvitööde kohta. Esindus kannab selle värvitööga seotud kulud" või pressiti meilt täna k õ i g e u s k u m a t u l moel lihtsalt raha välja???

Ma ei suuda mõista, kuidas üks esindus saab endale sellist käitumist lubada? Mul ei ole selle kirjaldamiseks lihtsalt sõnu. Peale ühe. A l a t u!




PS:
Ma imestan kui erinev on teenindustase/kultuur. Paar päeva tagasi ostsin ma piletimaailmast interneti teel ühele Draamateatri etendusele piletid. Midagi läks nihu ja kinnitust ma piletite kohta ei saanud. Võtsin Draamateatriga ühendust ja sellist abivalmidust ning kiiret teenindust pole ma varem (või vähemalt väga pikka aega) kohanud. Piletimaailma assistent, kes minuga meili teel suhtles, oli nõus mind igal moel aitama, et ma saaksin ostetud/kinnitatud just need samad kohad, mis ma esimesel korral broneerida püüdsin. S u u r a i t ä h talle väga meeldiva kogemuse eest!

7 comments:

  1. Kui kreeditarve on olemas kuidas nad seda oma raamatupidamisele selgitavad, tegid uue arve 200 EURiga? Ega siin pole imestada midagi, kunagi suutis üks selline ettevõte minult kui saamatult naisterahvalt pirni vahtuse eest 900 krooni kasseerida.

    ReplyDelete
  2. ma ei oleks suutnud uskuda, et üks korralik esindus niimoodi käituda võiks. mu meelest on ennekuulmatu, et auto nö pantvangi võetakse

    ReplyDelete
  3. Ma ei tea ju teie olusid aga siinmaal aitab alati kui probleemide korral pöörduda "suurema" ülemuse poole. Tihtipeale aitab vaid selle soovi esitamisest, sest tegelikult on tegu pisema tegelase isetegevusega, kes oma apsakat üritab varjata. Igal juhul suuremate ülemustega saab asjad tavaliselt viisakalt joonde.

    Ja kui ikka õigus on aga ikka puigeldakse, siis tasub hoiatada pöördumisega sellise instantsi poole, kelle ees ka esindus hirmu tunneb. Mitte tarbijakaitse vaid vastava firma rahvusvahelise esinduse või peakontori poole. Nemad juba kindlasti reageerivad ja isegi kui kliendil vaid poolest saati õigus lahendatakse vaidlus läänemaailma normide kohaselt kliendi kasuks.

    P.S. Igal juhul tuleb vastavad emailid, kviitungid, ... igasugune dokumentatsioon alles hoida ja kirjale lisada.

    ReplyDelete
  4. mis esindusega tegu oli? teaks hoiduda?

    ReplyDelete
  5. Eile kui õhtul kuulsin abikaasa detailseid seletusi, mis tegelikult esinduses veel toimus, mõtlesin küll, et mujal maailmas oleks sellest kohtuasi tulnud...
    Ma oleks vist keeldunud raha välja käimast ja tõepoolest politsei kutsunud

    ReplyDelete
  6. Lugesin seda artiklit Delfist ka, aga ausalt öeldes tundub see ilma firma nimeta ikka täiesti poolik. No täpselt selline, et "turul võib tünga saada", ilma mingeid nimesid nimetamata.

    ReplyDelete
  7. jäi jah poolikuks, aga võttes arvesse autoesinduse eelnevaid käitumisi, siis pärast oleks meid veel "laimamise" eest kohtusse ka kaevatud. Ei tahtnud oma jõulueelset aega veel rohkem ära rikkuda...
    Lugu igatahes lõppes sellega, et kuna Janek oli andnud ähmi täis peaga talle pihku surutud arvele allkirja, mis tähendab, et ta justkui oleks ju kõigega nõus olnud ja meil poleks õigustki vigiseda, siis jagati kreeditarve pooleks. Esindus tasus pool ja meie pool.
    Peaks vist ütlema, et lõpp hea, kõik hea:S

    ReplyDelete