Wednesday, December 28, 2011

Metsas juhtub asju

Teate seda reklaami, kus hoovi maandub lennuk ja ootamatutele külalistele pakutakse Gevalia kohvi? Meie hoovis ei maandunud küll lennuk, aga lisaks muudele põnevustele (alustades kasvõi ristisõjast krossiraja vastu ja lõpetades sõjaväe öiste õppuste ja politsei tagaajamisaktsioonidega) "maandus" meie põllule eile rekka. Selline suur ja korralik rekka.

Ma mõtlesin esiteks, et Janek liialdab, kui  väitis, et tee otsas ukerdab üks suur veoauto. Kuidas ja miks peaks üks rekka sattuma keset öist põldu in the middle of nowhere? Heites pilgu aknast välja, pidin ma ta sõnu uskuma, sest  rekka esituled paistsid mulle silma nagu kaks suurt päikeseratast. Seal ta tõepoolest oligi.
Veidike aega jälgisime me ta tegevusi köögiaknast, aga lõpuks hakkas vaesekesest kahju. Janek tõmbas jalga kummikud ja pähe läkiläki ning tormas ehtsa maamehena taskulambi valgusel rekkale appi. Justkui oleks ta kätes tuhande vägilase ramm ja ta suudaks rekka mudaselt teelt välja lükata:) "Ega siis inimest saa hätta jätta," lausus ta otsustavalt uksest välja astudes.
Pärast tunniajalist madistamist laekus ta tuppa tagasi. Ka tuhande vägilase käte rammuga Janek ja äraeksinud rekkajuht ei suutnud autot välja tõugata. Küll aga suutsid nad auto edasi saada, lootes, et ehk õnnestub meie aia taga oleval künkal autol ringi pöörata, aga asjata. Auto seisis jonnakalt paigal.

Niisiis läksime me eile öösel magama nii, et meie aia taga, ninapidi vaata et meie hoovis, ööbis oma mudasse kinnijäänud autos äraeksinud leedukas. (See on see gps-i liigne usaldamine! Ma tean, sama moodne vidin vedas  Rootsis meid emmega ka  iirteelt hoopis tillukestele käänulistele metsateedele.)

Ja mitte iga hommik ei alga leedukate uksele koputamise ja traktori ootamisega. Mul oli kohe kahju, et ma pidin tööle minema ja ei saanud päästeoperatsiooni pealt näha. "Murdjakoer" Hugo ei saanud üldse aru, miks tuterdab varahommikul  keset põldu üksik leedukas ja haukus vapralt, ISE MEIE SELJA TAHA PEITUDES, kogu aja, mil leedukas meie hoovil seisis.Nii palju põnevust ühes ööpäevas...

Metsas ikka juhtub asju. Ei tea, mis täna ees ootab.

2 comments:

  1. Nii, ja miks Gevaliat ei pakkunud:) ma lõpuni ootasin Sind kohvitassiga autouksele heljuma

    ReplyDelete
  2. Autojuht pakkus ise kohvi..A võib-olla oligi Gevalia;)

    ReplyDelete