Metsas juhtub tõesti asju

Metsas juhtub tõepoolest asju. Politsei, sõjaväelased, rekkad, kuumaõhupallid...see kõik on juba so yesterday.
Eile õhtul aga läksime me Janekiga magama teadmises, et meie maja ümber luusib karu. Saate aru, K-A-R-U!
Sest maja esine ja maja ümbrus oli täis üüratult suuri jalajälgi. Nii suurt koera pole ju olemas, mõtlesime me mõlemad ja veendusime üha rohkem, et tegu on karuga. Hugo jalajäljed olid nende kõrval lausa tibatillukesed.

Ega siis midagi. Rohkem ma oma jalga siit majast välja ei tõsta, olin ma kindlalt otsustanud. Hommikuks oli mul see lubadus meelest läinud, kuid sellest hoolimata panin tähele, et jõudsin autoni ja autosse sisse palju kiiremal sammul kui tavaliselt.

Guugeldades sain ma selgeks, et karujälg see siiski õnneks polnud. Jumal tänatud! Me ei peagi maja maha müüma ja ära kolima või siis terve ülejäänud elu vaid majas sees veetma. Veidi hiljem kohtas Janek "karu" uuesti maja ümber luusimas. Oligi hoopis koer.  Täitsa tavaline suur koer, aga karukäppadega, ma vannun. Karukäppadega koer saatjaskonnaga. Ei tea, kas Hugo pruudid tulid teist õue kutsuma?