See kole-kole Didriksoni jope!

Jumala eest, ise ka naeran enda üle, aga kuidagi nii väga tahtsin tööst pausi teha ja (alateadlikult?) läksin Perekooli uudistama. Haige värk, ma tean, aga no sattus siis üks teema kohe olema selline, et "eesti naised on kloonid" ning uudishimu pani sellele klikkima. Ma millegi pärast arvasin, et juttu on juustepikendustest, silikoonrindadest/huultest ja kusntküüntest, aga vahi nalja, jutt oli hoopis sellest koledast koledast Didriksoni jopest. 

Et kõik ausalt ära rääkida, siis ka minul on Didriksoni jope. Ostsin selle eelmisel aastal allahindlusega ning ütlen, et see on üks parimaid oste, mis ma kunagi üldse teinud olen. Ma ei ole kunagi end väga jopeinimeseks pidanud, sest mu meelest on kõik joped liiga sportlikud ega sobi näiteks tööle minekuks (saapad ja käekott oleks siis välistatud, aga ilma ju ka ei saa), nii olen ma talviti ikka külmetanud. Didriksoni nähes  teadsin ma kohe, et see on minu jope. Vabaajajope! Ma saan aru, miks seda "emmede must-have" jopeks nimetatakse. Ma ei kujuta ausõna ette ühtegi teist jopet, millega oleks lapsega väljas nii mugav olla. Ja ma käin palju väljas. Iga ilmaga. Ka lume ja vihmaga. Didrikson on kerge, vetthülgav ja temaga ei hakka palav kui end liigutada. Ideaalne nii sügiseks kui talveks, kevadel ilmselt juba liiga palav, aga kevadlemmikuks on mul juba väga pikka aega üks Lindexi pikem jope. 

Ma ei arva sugugi, et Didrikson on mingi moetoode, mille kõik on pidanud endale soetama selle pärast, et see on popp. Pigem usun ma, et me oleme aru saanud, et pole halba ilma vaid vale riietus. Vähemalt mina olen sellest nüüd aru saanud. Jah, on ka veel teisi firmasid - Fjällräven ja Norröna näiteks - mis mulle väga süpatiseerivad, kuid hammas (loe: rahakott) hakkas peale Didriksonile, Sellest ka just see valik. Mul oli kunagi üks Norröna jope, mis oli lausa fantastiline (mu sõbranna suutis meile need kusagilt võileivahinnaga sebida), kuid ma kaotasin selle ühel väliüritusel ära. Sellest jopest on mul siiani kahju (sest see oli isegi parem kui Didrikson). 

Loomulikult ei ütle ma, et nüüd vaid selles jopes ja vabaajasaabastes käin (kuigi pean ka tunnistama, et mis sellest, et juba väsinud, aga ka mu päevi näinud Timberlandid on siin asendamatud!), aga vihma ja tuulega on see lihtsalt kõige praktilisem ja mugavam. Ja teate, mis! Kuigi ma alati vaatan kadedusega stiilseid naisi kaunites mantlites ja kõrge kontsaga saabastes, siis viimati Tallinnas käies hakkas mul noori tüdrukuid (jessas, ma tõesti räägin nagu keskealine mutt!) vaadates valus. Väljas sadas paduvihma, kuid tüdrukutel olid seljas miniseelikud ning kõrged saapad, peale oli tõmmatud jope, näpu otsas kõlkus käekott ja niimoodi küürus ja külmetades nad mööda linna ringi jooksid. Ma oleks neile tahtnud vähemalt 40 den'ised sukkpüksid jalga anda. Vähe sellest, et selline kombo on (minu jaoks) ütlemata maitselage, julgen ma küll öelda, et naiselikuks olemiseks ei pea niimoodi ringi lehvima. Naiselik saab olla ka "koledas" Didriksonis, Fjällräveni seljakoti ja matkasaabastega. Sest igaks riietuseks on õige aeg ja koht. (mulle tuleb alati meelde üks jalgsimatk, kus üks preili kontsakingadel komberdas, sest ta tahtis ühele poisile muljet avaldada). 

Kas ma eksin kui ütlen, et Didrikson ei ole moehullus, vaid lihtsalt mugav tarbeese. Nagu teksad. Leviste kohta ei ütle ju keegi, et omg jälle üks, kel 501 taskul kirjas? 

Didrikson. Sügis, plusskraadid ja tennised.

Didrikson. Sügis, veidike vähem plusskraade ja saapad, sest mägedes jalutades hakkavad varbad külmetama.

Didrikson. Talv, hullumeelne lumi ja talvesaapad, mis kannatavad -90kraadi külma. Jp, miinus 90 kraadi.

Didrikson. Talv, miinuskraadid, suusapüksid ja talvesaapad. Selleks, et õues olles end mõnusalt tunda, mitte külmetada.

Edit: Idale sai ka 10 euroga kasutatud Didriksoni komplekt just ostetud:)