„Lutefisk, see ei ole toit, vaid massihävitusrelv."

Ma olen terve detsembrikuu katsetanud erinevaid Norra jõulutoite (juleribbe ja kransekake on valmistatud ning ees oli ootamas lutefisk aeg). Mul on kapis juba ka üks tükk ootamas, kuid ma ei olnud päris kindel, kuidas seda ikkagi valmistada, et see söödav tuleks. Ma olen seda söönud oma elus ühe korra - Haugeni jõulude ajal - ja ma mäletasin, et mulle maitses, kuid sellest hoolimata ei olnud ma kindel, kas ma saan hakkama, sest lutefiskil on "kahtlane" maine. Ka norrakate endi seas. Norra kirjanik Odd Børretzen on öelnud, et "see ei maitse kellelegi, aga seda süüakse selle pärast, et harjutada end maast madalast alla neelama pettumusi elus". Ameeriklane Jeffrey Steingarten on öelnud, et "Lutefisk ei ole toit vaid massihävitusrelv. See on näide toidust, mille maitse ei sarnane mitte millegagi, aga sealjuures põhjustab nii tugevaid emotsioone, mis sõna otseses mõttes saadab inimese nokauti." Ka mu naabrinaine ütleb, et ei suuda lutefiski süüa ja seda just tekstuuri tõttu. Jällegi on norrakad ise ju öelnud, et võdisev ja kallerdav lutefisk meenutab koletist mõnest jaapani õudusfilmist. 

Saate nüüd aru, miks ma ei ole julgenud lutefiski tegu ette võtta. Igatahes sain ma ühel päeval Satult sõnumi, et ta kutsub meid Hvelvet restorani lutefiski sööma. "Et sa teaksid, milline see olema peab." Nii me eile õhtul restorani läksime (Hvelvet väärib eraldi postitust). 

Aga mis asi see kahtlase mainega kala siis tegelikult on? 

Libekala (rootsi lutfisk, norra lutefisk, soome lipeäkala) on klassikaline roog suuremal osal Skandinaaviast. Traditsiooniliselt süüakse teda jõulude ajal. Rootsis ja Soomes on 99 % söödavast libekalast kuivatatud molva ja Norras peamiselt kuivatatud tursk. Libekala tehnoloogia leiutamisest ulatub viikingite aega. Legend räägib, et ükskord oli pikal teekonnal kuivatatud kalalastiga viikingite laev, kui sellesse laeva lõi sisse välk. Laev põles maani maha. Kuid laevalast jäi alles: kuivatatud kala oli pikka aega söestunud puude ja tuha vahel. Seda kastsid vihmad ja põhjustasid kalade ümber leeliselise keskkonna. Mingi aja möödudes otsustati seda kala maitsta, pestes eelnevalt maha kala ümber oleva leelise. Kala oli täiesti söömiskõlbulik ja nii see tava tekkiski. Esimese usaldusväärse märke libekala kohta on kirja pannud Rootsi õpetlane ja diplomaat, peapiiskop Olaf Magnus 1555. aastal. 

Libekala valmistamine toiduks tänapäeval on sarnane ajaloolisele meetodile. Kuivatatud kala (kilttursk, molva) leotatakse 3–7 päeva leeliselises lahuses, mille jooksul liha pehmeneb. Pehmenenud libekala pestakse jooksva külma vee all hoolikalt ja seejärel pakitakse. Pakitud libekala säilimisaeg on 2-3 kuud. Roa valmistamisel küpsetatakse libekala ahjus 200ºC juures või keedetakse. 

Keskajal oli lutfisk vaatamata oma lihtsusele au sees ja hinnatud ka kuningate laual. Teda hinnati kõrgelt, kuna kuivatatud kala säilis pikalt ja ta oli oluline valgu allikas kirikliku paastu ajal. Serveeriti lutfisk´i soolase võiga ülevalatult. Traditsiooniliselt serveeritakse lutfisk´i kõrvale tugevalt jahutatud õlut ning Norras ka akvaviiti.

 Kuidas tundub? 

Mina ütlen täiesti ausalt, et lutefisk on üks parimaid toite, mida ma Norras maitsnud olen. Nagu ma aru olen saanud siis pakutakse siia kõrvale mandelkartuleid, hernetampi, peekonit, pruuni juustu ja sinepikastet. Ma ei tea, kuidas saab maitsma see kala, mis mul kapis valmimist ootab, kuid Hvelvetis pakutud kala viis keele alla. Kõrvale jõime me Lillehammeri Õllekoja jõuluõlut ehk juleøl'i. Ma ei saa öelda, et ma Norra õllest väga vaimustuses oleks (vähemalt sellest, mida poes müüakse), kuid see oli suurepärase maitsega. Lisaks jõime me loomulikult  Linie akvaviiti. Ja ka sellel on oma lugu rääkida. Nimelt on tegu niiöelda reisiva likööriga, mis saadetakse merele "reisima", et ilmastikutingimused selle maitset veelgi paremaks muudaksid. Kel rohkem huvi akvaviidi vastu, siis SIIN on üks tore ülevaade. 

                                           Foto: Hvelvet restaurant

Igatahes ütlen ma, et norrakad teevad lutefiskile alusetult liiga. Kuigi sain teada, et kui seda valesti teha, siis muutub see kalaželeeks, mis maitseb kohutavalt (nii et võib olla sellest on tingitud kala halb maine?). 

Vaatame, mis mina täna valmis aurutan. Kas maitsva libekala või kohutava kalaželee.