Pekki, ma olen ikka jummalast äge!* / Today you are You, that is truer than true.There is no one alive who is Youer than You

Sellest, mis mulle ühe pisikese poe müüja ameti juures kõige rohkem meeldib, olen ma juba rääkinud. Lisaks meeldib mulle näha, kuidas ühest või teisest tootest nii öelda täiesti lambist hitt * * saab, kuidas inimesed tulevad ja uudistavad midagi, mis nende jaoks on uus ja huvitav. Kas te "Sadasabadest" olite varem midagi kuulnud? Ei olnud? Norrakad ka ei olnud. Aga viimaste nädalate jooksul on just "sadasabasid" küsima tuldud. 

Kõige kihvtim selle töö juures on aga inimestega suhtlemine. Te ei kujuta ette kui palju kummalisi inimesi ühest sellisest poekesest läbi käib. Näiteks üks vanem naine, kes on alati terve maailma peale kuri. Ta käib mulle kurtmas, kuidas temaga igal pool halvasti käitutakse. Välja arvatud siin poes. Ja siis üks keskealine naisterahvas, kes armastab poliitikast rääkida. "Seda ma sulle ütlen, et suurim viga oli, et Stoltenbergist sai NATO peasekretär," ütles ta mulle viimati enne kui poest lahkus. Enne seda oli ta rääkinud mulle linnulaulu kontserdist, kus päike ka kuulajate seas oli, pagulastest, Venemaast, Norra sisepoliitikast ja sellest, kuidas tänapäeval mõtlemine keelatud on. Kusjuures, ma pean ütlema, et ta tundus küll tuutu, kuid tema jutt oli huvitav, tema vaated ja mõtted totaalselt vastupidised mainstream inimestele.

Eile sadas siia poodi sisse üks abielupaar, kes olid vaimustuses, et "hallis Lillehammeris" on lõpuks ka üks pood, mis on "väljaspool raame".

"No sa vaata kasvõi oma avamisaegu," kiitsid nad, "fantastiline! Nii loominguline, nii kihvt!"  

(Ma luban, et suvel panen ma lõuna ajal uksele samasuguse sildi nagu Anders "Meisterdetektiiv Blomkvistis"isa kingsepatöökoja uksele pani. Suletud ilusa ilma tõttu!)

Meile kõigile meeldib kui meid kiidetakse, onju. Mulle ka. Muidugi. Aga sellised kiitused, mis tegelikult ei olegi ju otse mulle suunatud, teevad tuju nii lõbusaks. Lausa ülemeelikuks. Ja ka müüginumbrid on kohe teistsugused. 

Ma kipun naerma, et see siin on ühe kummalise inimese kummaline pood. Inimestele meeldib see vastus. "Aga kummaline on hea," ütlevad nad. Täna tuli sisse üks naine, kes lahkudes ütles, et "aga see ongi nii kihvt pood nagu nad räägivad." Ma ei küsinud, kes need "nemad" olid, kes sellist juttu räägivad, vaid lisasin oma ebaadekvaatselt kõrge enesehinnanguga, et no teisiti ju ei saagi kui mina siin poes töötan. Ta noogutas ja hüüatas üle poe, et see ongi õige suhtumine. "Jp, ma olen ikka jummalast äge, onju!" hüüdsin ma talle vastu. Me naersime. Väljas on tõeline koerailm, kuid sellised lustakad hetked muudavad kõik hoopis helgemaks. 

Aga... kõige rohkem teevad tuju heaks ja südame soojaks sellised inimesed nagu Sadu. Sadu on üks vanem Soomest pärit naisterahvas, kellega me juhuslikult sattusime koos rongi oodates juttu ajama. Ta mees suri vähki ning tal endal on vähk olnud. Tema elu motoks on "lihtsalt elada", sest ta ütleb ikka, et tal oli valida, kas vajuda masendusse või elada. Tema valis elada. Mõni nädal tagasi tuli Sadu poodi ja ütles: "Mul oli täna kehva tuju ja siis ma mõtlesingi, et ma tulen õige siit poest läbi, et tuju paremaks läheks." Kas te kujutate ette, mida selline lause teeb? See tunne, et keegi ütleb, et mina teen tema tuju heaks?  

Ka täna tuli Sadu poest läbi, et lihtsalt vaadata, mida poes uut on (tal on ääääretult hea maitse ja seepärast teeb mulle tema kiitus väga rõõmu). Kui ta siit uue kampsuniga lahkus ja mul kampsuni jaoks suurt kinkekotti polnud anda, ütles ta: "Sa hoia kotte päris klientide jaoks, anna mulle niisama kilekott!"

"Aga sa oled ju ka päris klient," ütlesin mina. 

"Ei," vastas tema, "ma tahaks loota, et sa minusse suhtud juba rohkem nagu sõpra." 

Kas see pole mitte armas? 

Kõige lõpuks astus läbi Anton, kes oli käeluu murdnud. "Väljas on libe, sa ei tohiks selle käega niimoodi ringi kõndida hetkel," pahandasin ma. Anton lõi käega ja ütles vaid: "Ega ma ei tohigi. Lilian on mul keelanud hetkel välja tulla kodust, aga ma pidin tulema vaatama, kuidas sul läheb." 

Ma olen alati end heaks suhtlejaks pidanud, aga sellised tillukesed, sisukamad või sisutumad vestlused nii paljude erinevate inimestega on midagi erilist. Igaühelt neist on midagi õppida. Ja okei, kuigi ma ütlengi, et pekki, ma olen jummalast äge inimene ikka küll, siis tegelikult ei vasta see tõele. Tõde on see, et need inimesed, kes siin käivad - ostlemas, juttu puhumas, uudistamas, Eesti kohta uurimas - need inimesed on jummalast ägedad. Ja mul on nii paganama hea meel, et mul on võimalus siin neid teenindada. Koos "hullu" Idaga.

* No võtame seda lauset huumoriga, eksju. Mitte ei hakka kritiseerima jälle, et no mida ta jälle kiidab end.
**Seda sõna vist peab aukartusega kasutama, sest ma olen sõbralikest kommenteerijatest aru saanud, et kui asi just tuhandetes ei müü, siis pole mõtet rõõmustada.

//

I have told you before how much I enjoy working in this little shop. It is fascinating to see how one or another item becomes a hit. Just like that. Out of the blue. First it was a green dress, now a "hundred-taled". Do you know what it is? No? Neither did Norwegians. But suddenly it became a hit here. Or at least people come in here and ask if this is the shop where one can buy hundred-taled-toys.

I love talking to people. You have no idea how many strange people I have met this last months. For example there's an older lady who keeps visiting me to let me know how awfully she is treated everywhere else - shops, banks, theatre, doctor's office... "But not here," she always adds, "I like it here." 

Then there's another lady who keeps talking about politics. "You know the biggest mistake they made is to make Stoltenberg the secretary general of NATO," she told me last time right before she left the shop. Before that she had told me how she attended on a bird song concert where Sun also was among guests, she had told me about refugees, Norway and Russia and how thinking is not allowed today. And you know, although she seemed a bit weird limited edition, she was actually interesting to talk to. She was so different from a typical mainstream person. Like me. And you;) 

Yesterday a married couple came in and were thrilled about how "outside the box" this shop was in a "grey Lillehammer". 

"Look at this opening hours sign!" they said. "It is just genious, so different, so creative!" ( I promise that next summer when I will have a lunch break I will put a sign "Closed due to nice weather" on the door. Like in Astrid Lindgren's "Bill Bergson, Master Detective" ) 

We all love to hear good critics don't we. And you know this good critics = good mood = good sales numbers. 

I often laugh that this shop is a strange shop with a strange shop assistant. People love this answer. "Strange is good," they say. Today I had a visitor who said that "it really is as cool as they say". I didn't ask who "they" were and added (with extremly high self esteem) that of course it is, because I am running this shop and I am a damn cool person.  

"That's the spirit," she answered and we laughed. The weather outside is awful today but the grey goes away with customers like her. 

But I get a warm feeling in my heart every time Sadu comes to the shop. She is a Finnish lady whom I got to know while waiting for train. She is actually from Finland and when she heard me and Ida talk to each other in Estonian she started talking to us. I love her life motto. Her husband has died of cancer and she herself has beaten cancer. "I had to decide whether to get depressed or live. I chose to live" is her motto. Isn't it wonderful? 

A week ago she came to the shop and said that she was feeling down and thought to visit me in the shop, because this will make her feel better. Can you imagine what a sentence like this does? Do hear someone say that I make them feel better? 

Today she visited me again and when I was looking for a bag for things she had bought, she said to me that I should not worry about that. "Keep the bags for real customers," she said. 

"But you are a real customer," I answered.

"No," she replied. "I hope you consider me more as a friend." 

This feeling I say!

I have always thought I am a people person, but these small (meaningful and meaningless) conversations are something else. There's something to learn from each and every one. And although I say I am such a cool person, it is not actually true. The truth is that all these people who come to the shop, they are cool. Damn cool all together. And I am so grateful to have the possibility to service them.