Ma viimasel ajal söön suht tihti oma sõnu, teen asju, mida ma lubasin, et kunagi ei tee. Kõik see algas juba aasta aega tagasi kui lubasin, et mina lapseriiete peale raha raiskama ei hakka, sellega läks nagu ta läks. Ja nüüd, viimase lollusena, hakkasin ma moodsaks ja tegin oma blogile Facebooki lehekülje. Jah, päriselt. Ma ei teagi täpselt, miks, aga see mõte on mu peas juba mõnda aega olnud. Varajane keskeakriis? Tähelepanu vajadus? Ma ei tea...
Mõtlesin, et kui siin blogi lehel miljon korda ära käiakse, siis kaalun seda mõtet uuesti. Nüüd ta siis on olemas. Lehekülg nimega Diip kunstiinimene, Mr.Poppins ja suht adekvaatne beebi . Tegelikult kaalusin ma selle lehe tegemist, sest mulle tundub, et mul on nii tihti midagi vaja öelda, sest minuga juhtub asju. Aga blogida nendest ei viitsi, sest kaherealised postitused nagu pole õiged. Oma Facebooki lehele ei taha ka kõike postitada, sest natuke on Eveliis ja Diip Kunstiinimene ka erinevad inimesed. Üks on natuke liialdatud ja üle võlli keeratud. Arvake ise, kumb;) Ja no endale ei saa kohe kuidagi kõike hoida. Lihtsalt ei saa.
Nii et söön oma sõnu ja kutsun teid oma lehega liituma. Üksi oleks ka narr olla. Elitaarne. Aga narr.
No comments:
Post a Comment