Mulle tundub, et Ida on lastehoiuga kenasti kohanenud. Või pigem tundus mulle, et on kohanenud. Nii palju kui ma õpetajatest aru saan, siis on ta päeval hea laps. Natuke tahab kakupunn olla, aga suures plaanis on siiski hea laps. Ainuke probleem on hommikuti. Ta jääb sinna nutuga, püüab mulle lausa põue pugeda ja ripub kaelas kui ma hakkan ära minema. Ma ei saa aru, mis see on. Lastehoiustress? Kas see on normaalne? Kas see läheb üle? Kuidas talle selgeks teha, et me ei jäta teda hoidu päriseks?
Annaks talle "Memme musi" kaasa?
See Elari Kuusi lasteraamat muideks oli üks mu lemmikraamatuid lapsepõlves. Koledatest piltidest hoolimata. See on lugu Esijännist,Tesijännist ja Pisipõnnist, kes koos oma emaga elavad. Ühel päeval varastab kuri hunt nende kapsapea ja Esijänn ning Tesijänn lähevad seda tagasi tooma. Ühel seljas raudne vammus, teisel ka mingi tugevam relv, millega kurjale hundile vastu hakata. Loomulikult ebaõnnestub nende püüd kapsas tagasi saada ja nad satuvad vangi. Lahingusse astub Pisipõnn, kaasas vaid Memme musi. Kuna kuri hunt pole sellisest salarelvast midagi kuulnud, hakkab ta kartma ning tal õnnestub vangustusest päästa nii Esijänn ja Tesijänn kui kapsapea.
Mulle meeldis see mõte, et ükskõik kui kole või halb mõni situatsioon tundub, siis Memme musi lahendab alati kõik mured.
Aitaks see Idal ka nututa lastehoidu jääda.
Ja üleüldse oleks mul hea meel kui Memme musi aitaks igasugu hädade puhul. Ka siis kui oled juba nii suur, et peaksid ise hakkama saama...
Kui lõputöö valmis saan, annan lugeda, praegu aga pakun seda: Klein, P. S., Kraft, R. R., & Shohet, C. (2010). Behaviour patterns in daily mother–child separations: possible opportunities for stress reduction. Early Child Development and Care, 180(3), 387-396.
ReplyDeletePdf-ina on ka, kui soovid. :)
Deletesaada:) Harin end vahelduse mõttes
DeleteMina töötan nüüd mõni aeg lastehoius ja võin öelda, lapsed on tohutult erinevad, AGA pigem ei ole see lastehoistress kui ta sinna jäädes nutab, kuna see on noh.. üsna normaalne. Mõni laps nutab vähem, mõni rohkem, mõni üldse mitte. Päevad pole ka vennad. Ja samuti on neid, kes korra nutavad ja kui ema on kadunud silmapiirilt läheb õige pea nutt üle. Ja on neid, kes nutavad iga kord, kuid ja kuid.. Aga lastehoius iseenesest on kõik korras, ainult see tulek on raske.
ReplyDelete+ mis kindlasti on mõjutaja, kui ema ise ei suuda lapsest nö lahti lasta. See paneb küll lapsi veel rohkem nutma.
Loodan, et oli abiks.
Lastehoius on tõesti kõik korras, lihtsalt sinna minek on stressi tekitav. Mulle. tekib selline rongama tunne korraks, aga olen õnneks targematelt ikka kuulnud, et selline käitumine on normaalne. Et pole mina halb ema ega Ida halb laps:)
DeleteMinu laps hakkas ka hoius kaima moned korrad nadalas kui oli 13 kuud vana ja alguses oli igal hommikul nutt kui minema hakkasin aga nagu kasvataja alati rohutas, siis see kestis tapselt nii kaua kuni ma silmapiirilt kadusin. Kas Ida ntab kaua parast seda kui lahkud? Minu lapsel laheb hoius hetkel teine aasta ja nuud on probleemiks, et monikord ei taha koju minna :D
ReplyDeleteEi, ei nuta kaua. Paar korda olen unustanud mähkmed vms maha, selle ajaga kui ma autos käin ja esikus tema sahtlikese korda teen, on nutt ikka vaibunud juba üldjuhul. Aga ka kasvatajad ütlevad, et nutt ei kesta kaua tegelikult.
Deleteoh jah, ma mäletan ka, et lohutati, et läheb üle see nutt ja hala, kuid meil jagus seda praktiliselt kuni viimase aastani lasteaias. tuli lasteaiast koju ja nuttis esikus, et ei taha järgmine päev sinna tagasi. nuttis nii kaua kuni tuli paks tatt ja nohu. aga kuna nohu on lasteaias haigus ning nohu tulemuseks oli tihti ka kõrvavalu, siis istus järgmised paar nädalat kodus. ja nii see käiski. nädal aias - 2 kodus. vahepeal käis laps poole päeva kaupa aias, et lihtsam oleks. kasvatajad olid toredad ja seal olles ka ei olnud probleeme, aga lihtsalt rahvarohkus oli temale suureks stressi allikaks.
ReplyDeleterahvarohkusega Idal probleeme ei tohiks olla. Mõnikord ta on küll kade teiste laste peale, sest ta tahab ise tähelepanu keskpuntis olla kogu aeg:)
Delete