Ma olen tähele pannud, et iga kord kui ma kirjutan millestki, mis mulle ei meeldi, mis mind häirib, kirjutab keegi mulle kommentaaridesse või saadab lausa meili, et issand kui kohutavalt negatiivne inimene ma olen, et miks ma alati vingun. Olgu teemaks siis magamatus, soov minna maniküüri/pediküüri või prae hind. Ma olen negatiivne ja kole (mitte vaid välimuselt) inimene. "Miks sa ei võiks kirjutada millestki ilusast ja helgest?" küsitakse mult. Ma ei tea täpselt blogimaailma reegleid, aga mõnikord mulle tundub, et blogija peaks kirjutama vaid kõigest, mis on ilus. Kõik, mis on "kole" (nagu magamatus ja väsimus ja katkine telefon ning auto) tuleks hoida enda sees. Sest keda see jonn ja vingumine ikka huvitab.
Samas jälle kui kirjutada "igavatest" ja ilusatest asjadest - kui väga ma oma peret armastan, kui rahul ma oma eluga olen - tulevad kommentaarid, et miks sa eputad, miks sa asju ilustad ja ei räägi neist nii nagu nad päriselt on. Kirjutan siis, et olen endast väljas, sest autod on katki ja ma ei kujuta ette, kuidas me liikuma saame ning tuleb jälle kommentaar, et "omg, nii negatiivne".
Saa siis aru...
Parimad kommentaarid on muidugi need, mis "verd" nõuavad. Noh et oleks ikka mingi draama või probleem. Ja kui ei ole, siis tahetakse seda vägisi tekitada. Ma avastasin lisaks Perekoolile veel ühe meelelahutussaidi - ask.fm. Lugesin siis, mida teistelt blogijatelt küsitakse ja ilma liialdamata on iga teine küsimus stiilis, mida sa arvad selle blogija arvamusest ja tolle blogija tegemistest ja kes on koledam ja ilusam ja lollim ja targem ja miks sa suhtled sellega ja ei suhtle tollega, kas te olete tülis ja miks te olete tülis... Lugesin ja imestasin. Blogide lugejaskond nõuab kaklust, ärapanemist ja draamat. "Muidu on igav".
Kui on draama, nõutakse positiivsust. Kui ollakse positiivsed, nõutakse draamat. Millest siis tohib üks blogija kirjutada?
Eveliis, sa kirjutad just õiges koguses nii oma muredest kui rõõmudest!
ReplyDeleteSee ongi ju iga tavalise inimese elu-kord lähevad asjad hästi, kord halvemini.
Sinu elu on lihtsalt osaliselt blogis kajastatud ja seepärast jääd ka kommentaatoritele ette ja taha jne ;)
Mina igastahes naudin su blogi ja elan su toredatele ettevõtlikele tegevustele kaasa!
Kirjuta palun sama ausalt ja kohati kirjanduslikult liialdades oma muhedas võtmes blogi palun edasi!
Mulle sa meeldid!!
Liskin
Minu arvates oled sa ka nö negatiivne blogija. Aga see sobib sulle, sest negatiivsetest asjadest oskad sa paremini ja huvitavamalt kirjutada; positiivsed postitused on kuidagi punnitatud, kuivad ja ennastkordavad. No näiteks need Diipi moepühapäeva jutud on kõik ühesugused ja sorry - haigutamaajavad.
ReplyDeleteSeega - blogi aga sellest, mis sulle ei meeldi. Mulle meeldib :)
Ja mulle sobib ka sinu stiil. Ma kohe ei teagi, millist sõna kasutada, vast veidi üle vindi esitatud huumori või iroonia või sarkasmiga ebamugavad asjad, juhtumised jne. Igatahes ei juhtu harva, kui lugedes omaette itsitan, kuigi tegemist ei pruugi olla olnud ehk üldsegi lõbusa olukorraga - see, kuidas sa seda edasi annad, on lahe. Ja nii saavad ka ebameeldivad, vihale ajavad või isegi kurvad olukorrad teise varjundi.
ReplyDeleteEt siis "tuld!", nagu minu mees ütleb.
Tõsi, huumor on mul must, iroonia ja sarkasm ei ole võõrad, ometigi ei tähenda see, et oleksin negatiivne inimene. Nii kahju, kui endast vaid sellise mulje jätan. Ja noh et minult eeldataksegi vaid negatiivseid asju, sest noh... Positiivsed asjad ei huvita kedagi. Nagu Moepühapäevad, mis ausalt on nii lõbusad ja toredad ja positiivsed, mida ma ei oska toredaks kirjutada
ReplyDeleteSee kõik muidugi ei tähenda, et ma nüüd prooviks teistsugune olla või teisiti kirjutada. Eip, teistmoodi ma ei oska. Ja vahet ka poleks, sest ikka ja alati jäävad alles inimesed, kes leiavad vajaduse ja põhjuse kritiseerida:)
Delete