"Kas ainult halb ema paneb oma 1,5aastase lapse lasetaeda" küttis kirgi, arvamusi oli seinast seina. Kõige rohkem panid mind imestama kommentaarid nagu see:
"tundub,et natuke oled jah rumal, et üldse sellisel olukorral tekkida lased, et sina pead oma pead lapse ravimite ja koduga seotud kulutustega vaevama pead. jah, tore, kui tahad vahel poes ilma meheta oma raha kulutada, või mone toataime voi padja osta, aga korralik meesterahvas küll ei lubaks naiseraha arvetele kulutada. see ikka sinu raha, et saaksid omale hunterid või didriksoni jope osta;) jata nt ykskord elektriarve maksmata, saadki omale need asjad:) mõtle mis siis aasta peale shopingueelarve oleks."
Selliseid kommentaare, kus ühtäkki mees paha oli, oli veel teisigi. Naise asi on lapsega kodus istuda ja mees peab seda võimaldama. Ma ei hakka sellel teemal üldse rääkima, kui palju see mees siis teenima peaks, et mina rahulikult kodus saaksin passida, ütlen vaid nii palju, et meil on pereettevõte. Tilluke. Esimesed aastad ei ole lihtsad, see tähendab maksimaalselt tööd minimaalse tasu eest. Rahalise tasu eest. Inimeste positiivne tagasiside on tasu omaette. See kui sa näed, et keegi hindab seda, mida sina oled loonud, et see läheb kellelegi korda, kui töötaja naeratab ja ütleb, et oleme väärt tööandjad. See on tasu, mida ei saa sõnadesse panna. Elektriarveid aga selle tasu eest ei maksa, poes ei saa ka selle eest toitu osta. Jälle kord on mul üleskutse Eesti Energiale, Elisale, EMT-le, mõnele toidu- ja riietepoele, Swedbankile - kui te tahate mulle toetajaks hakata, siis kirjutage mulle, siis vaatame, kas ma saan lapsega kodune olla.
Aga jätame meie pereelu kõrvale, meie otsuste kallal haugutakse niikuinii, ja tuleme tagasi selle kommentaari juurde, kus naise raha on naise raha, mis peaks kuluma toataimedele, Didriksoni jopele ja Hunteri kummikutele (armas kommenteerija ei pea muretsema, mul on Didriksoni jope täitsa olemas, värvilisi Huntereid kaalun ka osta) ning ilupatjadele. Mehe rahast peab jätkuma kõige muu jaoks, üle peab ka jääma, sest üks normaalne mees ju viib ka oma perekonda kinno, teatrisse, muuseumi, reisile, restorani ning teeb üllatusi ja kingitusi. Kui ta kõike seda ei suuda, on ta mõttetu töllakas, kes tuleks välja vahetada. Sest no kuulge, vaid halb mees lubab oma naisel tööl käia ja raha arvete või toidu peale kulutada. Hea mees annab naisele ja lapsele taskuraha, et need saaksid uusi asju ostma minna, sest peale koduste naistetööde on shoppamine ning raha kulutamine ühe normaalse (mitte rumala) naise ainukesed tööd.Ja siis me imestame, miks tekivad stereotüübid, palgalõhed ja muu selline "naisi alavääristav" suhtumine. Me jahume mingisugusest võrdõiguslikkusest, aga tahaksime samas olla nagu koduloomad, kes ise millegi pärast muretsema ei pea. Kõik kohustused olgu mehe kanda. Naise töö on olla vaid ilus. Ei, ma ei ole mingi karvaste kaenlaalustega naisõiguslane, ma lihtsalt olen arvamusel, et paarissuhtes tehakse asju võrdselt. Tehakse võrdselt kodutöid ja makstakse võrdselt arveid. Või noh, maksab see, kel parasjagu raha on, kui selline olukord peaks olema. Aga mitte nii, et õu mees, mul nüüd saab vanemahüvitis läbi, saad aru, et sa pead nüüd kaks korda rohkem teenima hakkama, sest vastasel juhul pean ma tööle minema ja lapse lasteaeda panema, aga see teeb minust halva ema ja sinust halva abikaasa ning üleüldse peaks ma su välja vahetama, et sa üldse lubad mul tööle minna.
Minu maailmas ei ole selliseid kodulooma-tüüpi naisi, on mõtlevad ja tublid, hakkajad naised, kes ei tuleks selle pealegi, et "oma" raha eest vaid ilupatju osta ning juuksuris käia, samal ajal kui mees vaid rügab, et seda kõike lubada. Sest just nii üks hea mees teeb.
Päriselt?
Kui tulla uuesti meie situatsiooni juurde, siis ega see tööle tagasiminek ka nii lihtne ole. Ma tean, et minu ametikohta enam ei ole, aga koondata mind ka ei taheta, sest see maksab (ja mitte vähe, ma ju tean asju!) ja ma tean, et mulle pakutakse asemele mingi mõttetu mittemidagi pakkuv ametikoht. Sest eesmärk on see, et ma ise lahkumisavalduse kirjutaksin. Olles olnud nii töötaja kui ka tööandja rollis, siis ma ju tean:)
Ees on ootamas huvitavad ajad. Ma tõepoolest pean endale ise töökoha looma.
Vastates pealkirjas olevale küsimusel: "jah". :D Mul on ka kahjuks vist siis halb mees, pean jälle tööl käima,aga siiski sain lapse 3-aastaseks saamiseni lausa kodus olla ;) Hea küll, tegin nalja, aga tegelikult on see iga pere asi, kuidas neil asjad on, peamine, et mõlemale niimoodi sobiks. :)
ReplyDeletePs. Tegelikult mulle meeldib tööl käia ja mulle meeldib ka, et mul on nii hea mees, et võimaldab mul teha tööd, mida ma armastan, hoolimata sellest, et mu palk on alla Eesti keskmise.
Ps2: Neid peeneid nimesid, mis sul kapis peaksid olema, ma kahjuks ei tea, sest nii head mees mul ikkagi ei ole. ;)
No kui üdini aus olla, siis eks minu mees teeks ka kõik kui ma ütleks, et tahan kodus olla. Tegelikult on küsimus ju selles, et ma ei suuda vaid kodus olla. Aga see kõik ei tähenda, et mees PEAB tasuma kõige eest ja naine lihtsalt olgu ilus (ma muidugi ei saaks ka seda olla, sest noh perekool on ju räâkinud)
DeletePs: mis ema sa oled kui sul didriksoni parkat pole. Kusagilt lugesin kommentaari, et "see kohutavalt kole jope tundub olevat emmede must-be". Naersin kohe südamest.
Ma ei viitsi nii lollil teemal üldse arutledagi (mingi loll tibi sai arvuti taha, mis siin ikka hakata õigustama normaalseid pereinimesi) :D Tahtsin ainult mainida, et minu tuttavatel, kellel on Didriksoni jope, lapsi ei ole :D Säh sulle emmede must-be!
DeleteKurb on see, et see ei olnud ainus sellises stiilis kommentaar
DeleteTäiesti nõus su jutuga! Ma olin üllatunud, kui mu oma vanaema tuli jutuga, et mees peab maksma ja üleval pidama. Minu jaoks nii mõistetamatu asi. Ma ka ei suudaks niimoodi kodus istuda. Võib muidugi kokku leppida oma peres, kuidas asjad käivad. Aga iseenesestmõistetav selline asi minu jaoks küll ei ole. Ja ükskõik, kui armunud ja kindel ma ka suhtes ei oleks, ei tahaks ma end kellestki sõltuvaks teha.
ReplyDeleteEga see koondamine nüüd nii palju ka ei maksa. Ma ei mõista tööandjat, kes hakkab ühe keskmise kuutasu eest lolli mängima ning enda ja töötaja närve rikkuma. "Omal soovil" lahkumisavalduse kirjutanud solvunud töötaja võib palju rohkem sekeldusi tekitada, kui töötaja, kellele on tööandja ausalt selgitanud olukorda ja kellele on makstud see õnnetu 1 kuu keskmine töötasu hüvitiseks.
ReplyDeleteNo iga haritud ja endast lugupidav naine kannab hoolt selle eest, et tal oleks kõik võimalused ja oskused ise elus hakkama saada. Ma ei mõtle seda, et kõik naised peaksid olema tippjuhid ja teenima tuhandeid kuus, vaid omama elementaarseid kogemusi ja harjumust tööd käia. Ise elus hakkamasaamist võib ootamatult tulla mitmel puhul- kas viib su kaaslase ootamatu traagiline õnnetus või siis pikajalgne sekretär, pole vahet...siis oled üksi ja äkitselt peab sinu "taskurahast" peab jätkuma kõigeks. Ja siis imestatakse, et meil on nii palju naisi, kes elavad koduse vägivalla ja terrori käes ning need samad "tarkpead", kes siin sõna võtavad, punnitavad silmi, et miks ta sõbranna mehe juurest minema ei lähe? No kuhu neil naistel siis minna on kui endal raha ja majanduslikku iseseisvust pole. See on suurim kuritegu, mida üks naine iseenda vastu toime saab panna, et panna end olukorda, kus oled majanduslikul sõltuv kellestki teisest ning seeläbi haavatav ja manipuleeritav. Ja kui mees ei luba oma naisel tööle minna, vaid nõuab, et too oleks kodune ja muretseks vaid pere ja majapidamise eest, on see tõsine ohu märk mehe dominantsest ja tihti ka vägivaldsest poolest.
ReplyDeletePäris kahju on naistest, kes kaaslast valides on vaadanud, et too ikka jaksaks naise shopingutuurid ja kalli maitse kinni maksta, meestest on ka kahju, kes sellisesse orki astuvad. Aga no igaühe oma valik, kuidas ja kellega koos oma elu elatakse. Elus on kõik valikute küsimus. Olen nõus kommentaariga, et iga naine peab olema suuteline end ise ära elatama, kunagi ei tea, mis elu võib tuua.
ReplyDeleteMa loodan, et sa Eveliis seda kajaka kisa väga hinge ei võta. :)
Iga kisa ei saa hinge võtta, nii ei saaks elada. Ma mõtlen rohkem nagu Angelica, kellest ma eile ka kirjutasin: http://www.hotelliveeb.ee/blogi/looduse-rutmidega-kooskolas-hingav-wicca/
DeleteKuidas siis ikkagi selle koondamisega lood on, kui naased lapsehoolduspuhkuselt ja laps pole veel kolmeseks saanud? Seaduse järgi nagu ei tohiks vóimalik olla vói siiski on mingitel juhtudel ikkagi?
ReplyDeleteKui ikka ametikohta pole, siis suure tõenäosusega on lubatud ka minusuguse koondamine, aga see polegi tegelikult hetkel oluline.
DeleteOluline on hoopis see, et pettusin jälle kord inimestes. Inimestes, kellest lugu pidasin ja väga kõrgelt arvasin. Puhas oma lollus jälle, sest on vana teada tõde "oma särk on ihule kõige lähem".
Ahh, mis ma ajan mõistujuttu. Las ta hetkel jääb...
Ma olen nõus, et iga naine võiks ikka teada, kuidas iseseisev olla ning iseendaga hakkama saada. Suhetest aga...
ReplyDeleteMa arvan, et see mida see naine ütles on vale aga ka see, mida sina ja teised kommenteerijad ütlesid (välja arvatud, et naine peab teadma, kuidas olla iseseisev) ei ole õige. Inimesi on igasuguseid ja ka suhteid on erinevaid. Peaasi, et inimene leiaks selle õige.
On mehi, kes tahavadki oma naist jumaldada, neile kõike kõige paremat pakkuda ja on naisi, kes seda meestelt eeldavadki. Muidugi see nõuab mõlemalt oma, tavaliselt sellised mehed ei kannata väga rumalaid, madalaid naisi ja naised omakorda tahavad tugevaid, sihikindlaid mehi. Kui need kaks kokku saavad, mõlemad õnnelikud, siis ju super! Ja ei ole teistel õigust neid kuidagi hinnata.
On mehi, kes tahavadki olla perepead, leiba lauale tuua ja on naisi, kes tahavad koduperenaised olla. Kui need kaks kokku saavad, jällegi super.
Ja siis on see segagrupp, kus mõlemad iseseisvaid, omade eesmärkidega ja ambitsioonikad ning suhte aluseks on partnerlus. Jällegi, kui nad üksteist leiavad, super! (näiteks ma ise ka kuulun pigem sinna).
Ühesõnaga minu jutu point oli see, et peab olema sina ise, partneriga aus ning teadma, mida sa tahad. Pole seda õiget ega valet suhtes ja ma arvan, et kõik peaksid seda meeles pidama. See, et inimene on teistsuguse suhtumisega ei tähenda, et ta armastaks rohkem või vähem, et ta ei taha oma kaaslasele head. Lihtsalt unistused, eesmärgid jne on erinevad. Mõni tahab osta ferrari, teine ringi reisida, kolmas õppida ning neljas kusagil metsatukas talu renoveerida või siis oma restoranis maitsvat toitu ja häid elamusi pakkuda :)
Vabandan pika jutu eest aga ei osanud lühemalt kirja panna. Päikest!
Mina kull olen sellises suhtes, kus minu raha on minu raha ja mehe raha on pere raha. Ei pea end rumalaks, olen kõrgharitud, eesti mõistes mainekas ettevõttes aasta töötanud, aga mulle ei meeldinud seal, mõtlesin terve aja, et hea meelega sisustaks kodu, mõtleks häid gurmeetoite perele välja, käiks kinos-teatris-näitusel, tegeleks endaga. Trennitaks ja iluprotseduuritaks ja kasvataks last. Sellise mehe leidsin- ei pea ta mind rumalaks, võtab mind absoluutselt võrdse partnerina ja ei tule selle pealegi, et naine peaks hakkama mõnda arvet maksma. Ma teenin mõne projektiga (mis on mu enda valik teha) täitsa keskmist palka, aga ma tõesti ei kujuta ette, et peaksin selle raha eest midagi ise ostma. Ok, ükskord bensiini eest maksin:)
ReplyDeleteJa tõesti arvan ma, et mees, kes naisest ootab, et tema ka arveid maksaks v restoranis arve tasuks, on töllakas, kes tuleks maha jätta, sest ta lihtsalt ei saa aru, mis tähendab MEES olla:)
Misasja ma just lugesin? Mul on hea meel, et sa oled oma valikuga olla selline nagu sa oled, rahul, aga ära tule inimesi solvama. On ameteid, kus ei saagi teenida tuhandeid eurosid, et naine saaks kodus lillekest mängida, õpetajad, sõdurid, klienditeenindajad jne, mina pean sellistest inimestest väga lugu ja ei julge ühtki sellist ametit pidavat meest vähem MEHEKS nimetada, kui mõnd ärimeest, kes end neljakümnendaks eluaastaks hauda rabab. Mina isiklikult ja ka minu sõbrannad mitte, ei tuleks eales selle peale, et jalga kõlgutada ja oodata, et mees maksab kõik maksud, ostab toidu ja mu autosse veel bensiini ka. Lööge mind risti, aga mina arvan, et mehe meheks olemist ei määra tema rahakoti paksus.Väga tore, kui ta teenib tööga, mis talle meeldib kõrget palka, aga kui ei teeni, siis see ei ole mingi näitaja, ma eelistan iga kell tervet ja õnnelikku inimest töönarkomaanile.
DeleteMa kordan, palju õnne, sa oled oma teise poole leidnud, aga mulle tundub, et sinu kõrgharidus voolas küll mööda külgi maha, sest haritud inimese elementaarne omadus on viisakus ja oma jutu analüüsimine.
Jætkuks veel- mainisid, et see on naisi alavääristav. MInu arust on alavääristav kõik sre vōrdõiguslikkus:) kahju kohe
ReplyDeleteNo kuidas see alavääristav on? Ainuke asi, mis mulle teksti juures ei istu, ja see käib laiemas plaanis ühiskonna kohta, on naised, kes on targad ja edukad ja kenad ning võrdõiguslikkuse poolt, aga väidavad, et nad loomulikult pole feministid ega veel hullem, "karvaste kaenlaalustega naisõiguslased". Ei ole ilus sellist trolli toita, sest nii saabki iga feministi välja naerda, sest keegi ju ei taha olla karvaste jalgadega meestevihkaja.
DeletePikk jutt lühidalt - su jutust ja tegudest, Liis, on näha, et sulle meeldivad võrdsed õigused, järelikult oled sa tiba feminist ja see ON HEA! :)
Vabandust - Eveliis! :)
DeleteMinu maailmas ka sellised inimesi (õnneks) ole. Minul endal ka sellist meest ei ole. Ma maksan ise arveid, teen väikeste laste kõrvalt tööd (osaliselt kontoris, osaliselt kodus). Ja ma arvan, et mul on VÄGA HEA mees. Ta võimaldub mulle seda aega, et ma saaksin tööl käia/kodust tööd teha. See võib vahel tähendada ka seda, et minu tööaeg hakkab siis, kui tema koju jõuab... (üllatus-üllatus, mu mees ei vajugi kodus teleka ette uudised vaatama, vaid mängib selle asemel hoopis lastega).
ReplyDeleteAhjaa, selle "emmede jope" ostsin ka endale ise... Nüüd mõtlen, et kui see mind mingiks teatud tüüpi emmeks tembeldab, siis oleks pidanud vist midagi veel kallimat ja koledamat ostma... Õudne lugu küll, ma ei teagi, mis ma selle jopega nüüd teen, ei julgegi enam niimoodi kohe tänavale minna :D
Mina arvan ka, et mul on VÄGA HEA mees, kuigi ta lubab mul elektriarvet maksta.
DeleteAga mis puutub "emmede-jopesse", siis nüüd pole sul muud valikud, kui sinna peavad juurde tulema ka koledad Hunteri kummikud:D Kui sul neid muidugi juba pole, siis ma ei teagi...siis läheb keeruliseks;)
PS! Et vale muljet ei jääks, siis lisaks jope ja saabaste ostule maksan ma ära ka elektri- ja gaasiarved. Ja vee arve ka. Ja restoranis julgen ka arveid tasuda (tegelikult see vist on eriti piinlik, sest teised näevad) :D
DeleteHunteri kummikuid mul tõesti (veel) pole. Sest plaanisin soetada hoopis Timberlandi saapad :D
ReplyDeleteAga ilmselget kutsutakse mulle moepolitsei või midagi muud hullemat, kui ma nüüd äkki Hunteri kummikuid ei osta... Tänapäeval on see ema-amet ikka ütlemata keeruline...
Jah, need kohutavad "emme-riided" teevad selle elu veelgi keerulisemaks:D Vali siis see õige asi välja Timberlandide ja Hunterite vahel. PS: Ted Bakeril on ka väga nunnud kummikud;)
Deleteüldiselt saab kõigega nõus olla, aga see on küll jube piinlik, kui naine restoranis mehe eest ka maksab. siin tuleb juba teistpidi eneseväärikus mängu.
ReplyDeleteJa kas sa seletaks miks see piinlik on? me räägime paarissuhtest, eks, mitte sellest, kui mees naise kohtama kutsub esimest korda?
DeleteOma Hunterid ja Didriksoni ja Timberlandid ja muu "koleda emmede must-be" olen ise ostnud oma teenitud raha eest. Ja mulle meeldib teadmine, et minu ja mu lapse elukvaliteet ei lange oluliselt, kui mees (või tema sissetulek) peaks kuhugi kaduma. Arved maksab kodus mees, aga mina ostan söögi-kuu lõikes tuleb umbes võrdne summa kokku, mis me kodu peale kulutame. Ma tõesti ei kujutaks ette, et ma ütleks mehele, et kuule ok, otsi nüüd tasuvam töö, sest ma tahan koduseks jääda ja dekoratiivpatju osta (mida kuradit üldse?) või et ma kulutan nüüdsest oma palga ainult enda ja oma Hunterite peale :) Ma saaks seda iseenesest teha ja tean, et kui see oleks mu soov, siis mees suudaks mulle võimaldada küll koduse lillekese elu, aga ma ei austaks siis väga enam ise ennast. Mulle meeldib vahel mees restosse viia enda kulul, kujutate te ette, ja sealjuures ei tähenda see, et tema mulle aeg-ajalt hinnalisi kinke või elamusi ei pakuks. Minu maailmas on suhtes kaks osapoolt, kes igas mõttes peaks suhtesse panustama (võimaluse korral, loomulikult) võrdselt.
ReplyDeleteAga nagu siin ühes kommentaaris üleval näha võib, siis selliseid paare leidub, kellele sobibki elukorraldus, kus naise sissetulek kulub üksnes tema enda peale ja kui mees palub autosse benssu võtta või poest süüa tuua, siis see mees on möku ning tuleb rikkama vast välja vahetada :) Ja see on ka okei. Aga tembeldada mökudeks nende naiste mehed, kes tahavadki ka ise suhtes rahaliselt panustada on ju ikka päris rumal tegelt :)
Kogu seda jutu alguses olevat kommentaari lugedes, tekkis küsimus, et aga kas mehel ei või oma raha olla? Kas mees siis ei tahagi endale kulutada? Kogu raha läheb maksudele, söögile, naisele, lapsele ma ei tea millele veel. Mis rõõmu saab inimene tunda oma raske tööga teenitud rahast, kui ei saa natukestki endale kulutada? Äkki mehele ei paku see samasugust naudigut, kui käib kinos, teatris, restoranis jne. Võib-olla tahaks mees käia mingisugusel üritusel, tegeleda oma hobiga.
ReplyDeleteMees peab teenima nii palju, et tal on meie raha, oma raha ja naisele raha ka veel;)
DeleteSee on üks humoorikamaid teemaarendusi, mida ma viimasel ajal lugenud olen :D See on juba peaaegu sama hea, kui selle nädala kolmapäevane valimisstuudio, igas mõttes peitub selline pärl, et hoia alt...
ReplyDeleteJp, nüüd ma peaks üritama mõnega jutule saada ehk teeks ülevaate "kodulooma" argipäevast ilupatjade ja toataimede keskel😃
DeleteOlen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
ReplyDeleteDO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.