Alles hiljuti sattusin ma FB-s nägema ühe loomakliiniku fotot kassist, kelle keegi julm inimene oli toonud puuriga kliiniku ukse taha. Väljas olid aga selle talve kõige külmemad ilmad ja kassike külmus surnuks. Mu süda tilgub alati verd kui ma loomade piinamisest kuulen võ näen ja ausõna ma tahaks, et sellised inimesed saaksid omal nahal kunagi tunda seda, mida nad vaestele loomakestele teinud on. Ma väga loodan, et karma leiab sellised inimesed kunagi kasvõi maa alt üles.
Eile klikkisin ma rumalast peast FBs selle postituse fotod lahti. Kuigi poleks tohtinud, sest pealkirjas olid sõnad "vanainimese kallal" ja "jõhkrutsemine". Ma tean, kuidas mulle sellised postitused mõjuvad. Ma lähen endast välja. Nii juhtus ka seekord.
Ma olin šokis ja mõtlesin kohe oma vanaema peale. Mida ma teeks, kui keegi minu vanaema julgeks kasvõi näpuotsaga puutuda? Ma ei oska seda isegi sõnadesse panna. Ja siis kujutasin ma ette neid vaeseid haigeid, võib-olla mitte enam kõige selgema mõistuse juures vanureid, kelle kallal jõhkrutseti. Jah, ma saan aru, et selle haigla töötajate palk võib ilmselt olla niru, motivatsioon täiesti puudu ja et haige vanainimene võib mingil hetkel närvi krussi ajada (ma tean üsna lähedalt kahte perekonda, kes hooldavad oma voodihaigeid vanemaid ning ma tean, kui närvesööv see olla võib), aga mitte kuidagi ega mitte millegagi ei saa õigustada vanainimese kallal vägivallatsemist mistahes vormis.
Ma mõtlen, et kui see tõepoolest tõsi on, ja miks ei peaks olema, sest vaevalt keegi sellise loo lihtsalt välja mõtleks ja Keila haigla kohta on ennegi sarnaseid lugusid räägitud, siis ma väga väga väga siiralt loodan, et selle loo "kangelased" saavad korralikult karistatud. Ma ei räägi siin mingist tiku-taku rahatrahvist või muust sellisest, mis mitte kui midagi niikuinii ei muuda, vaid korralikust karistusest, mis mõistuse p...st pähe tagasi toob. Kahjuks on aga meie karistused tihti liiga leebed ja nii pääsevad igatsugu jõhkrutsejad tihti minu meelest lausa karistusteta. See on ju täiesti andestamatu käitumine!
Ja tegelikult ka...kui keegi minu vanaemale peaks liiga tegema, siis ma võtaks ise vigla kaenlasse ja läheks korda majja lööma. Ilmselt keerduks lugu siis muidugi nii, et "kangelastest" saaks kannatajad ja karistuse saaksin hoopiski mina, aga kasvõi teoorias ja hetkel ka oma mõtetes olen ma nendele inimestele viglaga juba virutanud nii, et nad saaksid end varsti ümber nimetada Mr. Soon-To-Be-Living-The-Rest-of-Their-Short-Agonizing- Pain'iks.
Või veel parem. Ma saadaks enda asemel kohale Jules'i. Teate küll, Pulp Fictionist. Kes enne viglaga virutamist ütleks: Ezekiel 25:17. "The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you."
ma ei ütle, et ei jõhkrutsetud (kui inimesed ütlevad, et neile tehti haiget, siis ilmselt tehti), aga lihtsalt nende piltide kohta - minu vanaema käed olid täpselt samasugused (lillad plekid all over ja kolmnurksed haavad) ja on praegu mu parima sõbranna vanaisa käed (mõlemad kopsuhaiged, äkki sellega seotud?!). see on teatud vanadusest tulenev sündroom, kui nahk ei pea. meie mamma elas kodus ja selge see, et mitte keegi ei jõhkrutsenud tema kallal, aga 90 kandis piisas puudutusest. kui nahk on õhenenud paberisarnaseks, siis kui väike nõelatäke juba tuleb, rebeneb see kolmnurkselt, minu mammal ntks sellest, kui koer talle käpad põlvedel hüppas, kui kahvel käest sülle kukkus, kui.. jne. mamma ise ka naeris oma peksa saanud jäsemeid, aga ma saan aru, kuidas need "haavad" kohutavad esimesel nägemisel.
ReplyDeleteMinu vanaema on ka nii habras, et kohe kui kuhugi vastu läheb, siis on käed-jalad sinised ja katki, aga see selleks. Lisaks veel jah, vanainimesed võivad asju võimendada ka, kui mõistus päris selge pole, aga see selleks. Keila haigla kohta on aga selliseid süüdistusi varemgi olnud, ka oma tutvusringkonnast tean selle haigla kohta vaid negatiivset rääkida, hell, kui see veel mõned aastad tagasi haiglana toimis ja ma seal naistearstil käisin, siis oli mul ka tunne nagu oleksin õudusfilmi sattunud, nii et antud juhul ma usun. et kahjuks need süüdistused päris lambist võetud ei ole:(
ReplyDelete