Kusjuures tormasingi poes kokku ühe paariga, keda polnud nii umbes kümme aastat näinud. Tere nad mulle ei öelnud, aga ma nägin küll, kuidas nad kõõritasid, et aru saada, kas see olen ikka mina, kes uhkelt Ford Mati suunas astus. Eks nad omaette arutasid, et oeh tal vist väga hästi küll ei lähe, et oli ju kuidagi selline rääbakas.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Supermarketist välja tulles jäi meile tee peale tilluke veinipood, kuhu me sisse hüppasime. Müüja heitis meile mõõtva pilgu ning askeldas arvutis edasi, isegi kõrvaklappe ei võtnud ta kõrvast ära. Vaatasin Uus-Meremaa veine, mis kipuvad mu lemmikud olema ja uudistasin Brasiilia veinide riiulit, kui avastasin keset poodi allahinnatud veinid. Hinnad ikka nii 3-6 euri. Mõtlesin siis prooviks osta ja küsisin müüjalt, mis veinidega tegu on.
Vastumeelselt tõusis müüja arvuti tagant, vastas mu küsimustele ja ütles, et tema seda veini ei soovitaks. "Mida te siis soovitaksite?" küsisin ma.
"Te soovite midagi magusat, jah?" vastas müüja veidike tülpinult, ehk isegi üleolevalt. Ja ma kihvatasin ning tahtsin talle WTF öelda. Et kas see, et ma niimoodi toidukäru ja katkiste teksastega poodi lendan, tähendab kohe seda, et ma vaid "lamava mehe veini" tean, et kohe võib järeldada, et minuga pole mõtet tegeleda, sest mida ma ikka veinidest tean.
"Te soovite midagi magusat, jah?" vastas müüja veidike tülpinult, ehk isegi üleolevalt. Ja ma kihvatasin ning tahtsin talle WTF öelda. Et kas see, et ma niimoodi toidukäru ja katkiste teksastega poodi lendan, tähendab kohe seda, et ma vaid "lamava mehe veini" tean, et kohe võib järeldada, et minuga pole mõtet tegeleda, sest mida ma ikka veinidest tean.
Nii paningi ma neljaeurose veini käest ning kõndisin Uus-Meremaa veinide juurde, uurides kas neil peale Saint Clair savignon blanci veel sama intensiivseid mustsõstra aroomiga veine on. Poest lahkusin ma 20-eurose veiniga, kuigu mul tegelikult ei olnud plaanis üldse veini ostagi. Ma kohe pidin selle ostma.
Mind jäi painama üks küsimus. Miks on nii, et kui ma lähen poodi sätituna, on müüjad abivalmid ja sõbralikud, aga kohe kui oled veidike "räsitum" on nad üleolevad ja suhtlevad vastumeelselt. Just nagu arvustades, et mida sa, rott, siit poest otsid? Et osta enne kasukas ja siis tule kõrvarõngaid ja veine ostma! Sama kogesin ma ka hiljuti Goldtime'ist kõrvarõngaid ostes. Ega müüjad väga ei viitsinud minuga tegeleda, enne kui ma tõepoolest ütlesin, et ostan need kõrvarõngad. Esimese hooga tegid nad lausa näo nagu oleksid valesti kuulnud. Et kas tõesti, sina, sellises riietuses, oled võimeline meie poest midagi ostma. Hea, et nad ei öelnud, et tegu on väga kalli poega nagu mulle kunagi mingis poes öeldi.
Alloleval pildil on Norra rikkaim inimene, väärt vähemalt 9,9 miljardit NOKi. Ei tea, kuidas need veini- ja ehtepoe müüjad temasse suhtuksid?
Mind jäi painama üks küsimus. Miks on nii, et kui ma lähen poodi sätituna, on müüjad abivalmid ja sõbralikud, aga kohe kui oled veidike "räsitum" on nad üleolevad ja suhtlevad vastumeelselt. Just nagu arvustades, et mida sa, rott, siit poest otsid? Et osta enne kasukas ja siis tule kõrvarõngaid ja veine ostma! Sama kogesin ma ka hiljuti Goldtime'ist kõrvarõngaid ostes. Ega müüjad väga ei viitsinud minuga tegeleda, enne kui ma tõepoolest ütlesin, et ostan need kõrvarõngad. Esimese hooga tegid nad lausa näo nagu oleksid valesti kuulnud. Et kas tõesti, sina, sellises riietuses, oled võimeline meie poest midagi ostma. Hea, et nad ei öelnud, et tegu on väga kalli poega nagu mulle kunagi mingis poes öeldi.
Alloleval pildil on Norra rikkaim inimene, väärt vähemalt 9,9 miljardit NOKi. Ei tea, kuidas need veini- ja ehtepoe müüjad temasse suhtuksid?
Heh! Tuletab meelde lugu,kuidas Oprah`ile ei tahetud käekotti müüa... Aga eks selles loos terake tõtt ole küll,et tihti hinnatakse inimest paljalt välimuse järgi ja oi kui petlik see võib olla.
ReplyDeleteEt üdini aus olla, siis isegi kipun mõnikord vaid "raamatukaane" järgi otsustama
DeleteMina vihastasin korralikult, kui sügisel endale nahast sügissaapaid otsisin. Minu kriteeriumid olid: musta värvi, täisnahast põlvini, klassikalise lõikega, 4-6 cm konts, hinnaklass 120-150€ ringis.
ReplyDeleteOlin tol päeval nagu tavaliselt - lihtsa casual riietusega, soenguta ja meikimata. Kõigepealt kõndisin poes 10 minutit ringi ja vaatasin erinevaid mudeleid. Üks müüja lipitses samal ajal Catwalkersi stiilis korraliku krohvi- ja lakikihi all oleva naisterahva ümber, kes soovis odavama hinnaklassi kunstmaterjalist saapaid. Teised müüjad tegelesid leti taga lobisemisega.
Hea küll, läksin ise küsima ja ütlesin, mida ja mis hinnaga otsin. Selle peale vaatasid nad mulle totakalt otsa ja pakkusid paari täiesti sobimatut (st täpselt minu soovidele vastupidist) mudelit. Ütlesin, et need kahjuks ei sobi, ja lahkusin.
See oli esimene ja viimane kord, kui ma viitsin selliste mõttetute tüüpide peale oma aega raisata. Ülejäänud korrad olen südamerahus minema jalutanud.
Paar korda on minu suhtes viisakad müüjad olnud nähtavalt üllatunud, kui mu valikusse ei kuulugi odava hinnaklassi tooted ja tasumisele minev summa on märkimisväärne. Ilmselt see on piiratud mõttemaailma ja intelligentsiga inimeste suhtumine, et palk tuleb kindlasti kohe pärast palgapäeva hilpude ja kassikulla peale laiaks lüüa. Uhh... vererõhk läks kohe kõrgeks selle saapaloo pärast.
Jep, ka tuttav teema. No wtf tõesti, ükspäev just sai arutatud ka sõbrannaga, et näiteks Kaubamajas ringivaadates näeb igalpool hindava kullipilguga müüjaid, kes vaatavad kliente sellise näoga, nagu nad omaks kogu poe kraami. Tegelikult on nad lihtsalt klienditeenindajad, plot twist, eksole..Eestis väga levinud teema, välismaal, eriti kultuursemais paigus, kus ''kodutu'' ja ''öko'' on moes, ei ole mingit probleemi. Klienditeenindaja töö on ikkagi klientide võrdväärne kohtlemine ja teenindamine, mitte nende hindamine sellisel moel, nagu nende enda näol oleks mingisuguse multimiljonäriga tegu.
ReplyDelete