1. Sain eile kaks korda vastata küsimusele, millega ma enne lapse saamist tegelesin ja kus töötasin. Mõlemad korrad sain ma oma vastusele reaktsiooniks: "MIDA? SINA? SELLISE ALA PEAL? See pole ju üldse sinulik!" Ei ole jah, ometigi...
2. Mulle tundus ühtäkki, et mulle ikka jubedalt meeldis (meeldib) oma töö. Juba kasvõi sellepärast, et polegi minulik. Sest ka ehitusplatsile läksin ma ju kiivri ja pärlitega.
3. Mul on jube vahvad töökaaslased. Ma olin neist puudust tundnud. Ma olin puudust tundnud ühistest pläkutamisest köögis kohvitassi taga.
4. Britt Ida Loviisa on muutunud nii heaks lapseks, et suurema osa ajast ta jutustab ja naerab ning naeratab. Tahab küll tegelemist ja magama jääb ikka väikese jonniga, aga see on võrreldes algusega juba tiku-taku. ei Kui ta niimoodi jätkab, siis ma ei saagi enam temast ju kirjutada. Keda ikka huvitab, et ta hea on ja mind 24/7 ei piina;)
Ja et ma hea lapsega ära ei harjuks, ei lasnud ta täna öösel mul magada. Ära sõnusin. Öösel sipleva lapse kõrval ärkvel olles, jõudsin ma guugeldades järeldusele, et tal võib millegi vastu allergia olla. Tuleb tunnistada, et ma viimasel ajal ei ole tõesti jälginud, mida ma söön. Diibi päevapraed on olnud liiga ahvatlevad. Ega's midagi. Täna katsetan ma vana head tatradieeti, vaatame, kas läheb paremaks. Loodetavasti mõjub see ka mu kaalunumbrile. Jonnakalt püsib see ikka 63 kg peal. Ma tahan, et see näitaks vähemalt 58.
No comments:
Post a Comment