"Marek, vaata, lapse kehal on mingi punane punn," jooksin ma üles korrusele ja tirisin Ida body kaeluse laiali.
Marek vaatas mulle otsa nagu oleks ma puudulik. "Kas sa tahad, et ma infarkti saan?" küsis ta hetke pärast.
Ma ei saanud aru. Vaatasin kurjakuulutavat punni ja ohkasin mõttes, et kas tõesti see veel puudus.
"Sa ei tunne nibu ära?" ohkas Marek pead vangutades ja vaatas mulle uuesti nagu puudulikule otsa.
Kehitasin õlgu. Lähemal vaatlusel leidsin ma lapse kehalt teise punni ka. Oligi nibu. No kust mina pidin aru saama. Pime oli ka. Minu nibu on teistsugune.
Oehh... Autoga sõitmiseks on vaja läbida mitu eksamit, aga emaks võib saada igaüks. Ka mina. Ilma igasugu eksamita:D
sorry aga no ma pidin selle peale naerma :D
ReplyDeleteUsu mind, mina ka:D
ReplyDelete:D
ReplyDeleteJust nii see kõik algabki ;) Ühest punnist..... kuid tuulerõugete omad on pisut teistsugused kui see, mille sa avastasid :)
ReplyDeleteA.
see oli hea, katsu nii tööl blogi tõsise näoga lugeda ja mitte naerma pursata:)
ReplyDeleteMis tuulerõugetesse puutub, siis minu kodanikul pole neid ikka veel õnnestunud saada, kuigi igal aastal käib mitu lainet üle lasteaiast ja tuttavatelt. Plika on neljane.