Tegevuspaik: kohvik Kohalik.
Osatäitjad: Emme, Tilluke Delisa, Tädi Merle ja mina.
Tädi Merle ja mina istume kohvikus, rüüpame jäätisekokteili ja ootame Emmet ja Tillukest Delisat. Mul on seljas kahest osast koosnev kleit. Ülemine osa meenutab maikat ja alumine kaharat balletiseelikut.
Saabuvad Emme ja Tilluke Delisa. Emme märkab, et tavapärase telk-riietuse asemel on mul seljas veidike liibuvam ese.
Emme: Issand, sinust saab ka üks neist rasedatest, kellel kõht väljapoole punnitab!
Hetkeline vaikus.
Tilluke Delisa: Jah, Emme, sest tavalistel rasedatel on ju kõht sissepoole.
Vaikus.
Tädi Merle: Tõepoolest, katsu kõht sissepoole tõmmata.
Ma proovin. Ei õnnestu. Joon kokteili ja olen edasi see rase, kelle kõht väljapoole punnitab.*
* tegelikult tahtis Emme muidugi küsida, et ega ma pole üks neist, kes liiga liibuvaid riideid hakkab kandma, aga välja kukkus ikka nii nagu alati.
Ei mõista mina ka neid inimesi väga, kelle arust peaks rasedad mingisuguseid lohvakaid lürpe ainult kandma. Kui ma mõnele tuttavale kurtnud olen, et peaks endale midagi selga ostma, mida rasedana hea kanda oleks, siis on vastuseks ja soovitusteks ikka kohe tulnud, et midagi laia ja mõnusat lohvakat - noh, et pidi mugav olema. Samas ise tunnen, et see lai riie pigem varjab selle raseda figuuri ära ja tundun pigem suure maoga paks olevat. :D
ReplyDeleteIgatahes, ma arvan, et tuleb kõhtu üsna julgelt ikka rõhutada ja välja kanda. Ega seda suurt kõhtu ju kauaks ei ole. Pealegi, on millega uhkeldada. ;D
Jah, ma juba peaaegu hakkan suure kõhuga harjuma, et nagu peakski selline olema:D
ReplyDelete