Emotsioon nr 38 ehk krt ma olen ikka suur küll!

Eile kui ma oma kõhu vastu ahjuplaati ära kõrvetasin (ma ei osanud sellega arvestada, et mu kõht jõuab ahjuplaadini enne mu kätt) ja hiljem end liibuvasse pluusi (mis enne oli mu seljas nagu telk olnud) venitasin, sain ma aru, et ilmselt on mu gabariidid ikka päris korralikult muutunud. Ja kui ma siis veel jaanipäeva pilte vaatasin, hakkasin ma hirmuga mõtlema, et KUI suureks annab veel minna. Ma olen varsti nagu kõndiv diivan. Nagu Onu Tarmo mu pluusil oleva "mommy to be" teksti tõlkis: Mammutiks peab saama!
Peale selle vohab tselluliit kohtades, kus ma arvasin, et on tselluliidivabatsoon. Et las ta siis jaurab seal reitel ja tagumikul. Aga säärtel? Tegelt ka! Mõni piirkond võiks ikka puutumatuks jääda!