Parim tüngakõne/The prank call that made my day

Teate neid raadio tüngakõnesid eksju? Ma pidin täna hommikul end katki naerma.

"Hello, my name is Luka," alustati kõnet.

"Yes," vastas see, kellele helistati.

"I live on the second floor, I live upstairs from you," jätkas helistaja.

Tüngasaaja: "But we don't have a second floor."

Helistaja: "Yes I think you've seen me before"

Tüngasaaja:" I don't know you, who are you?"

Helistaja: "My name is Luka, I live on the second floor, I live upstairs from you, yes, I think you've seen me before."

Tüngasaaja: "But this is a tennis hall, we don't have a second floor!!!"

Helistaja ei andnud alla ja jätkas: If you hear something late at night, Some kind of trouble. some kind of fight, Just don't ask me what it was". 

Tüngasaaja hakkas juba ärrituma ning kordas: " This is a tennis hall!"

Loomulikult sai ta vastuseks: "My name is Luka, I live on the second floor..."

Tüngasaaja oli juba vägagi ärritunud ning vastas uuesti, et neil pole teist korrust, kuid Luka kordas veel kord, et ta elab ülemisel korrusel ja "I think you've seen me before."

Kui keegi ei tea, kes on see Luka, kes teisel korrusel elab, siis saage tuttavaks Suzanne Vega "Luka"'ga you tube'is:

I use to listen to Radio Metro's morning programme when I drive Ida to kindergarten in the mornings. Today I heard the best prank call ever. I started laughing so hard, that I had problems driving. It was something like this: 

"Hello, my name is Luka," the prank caller started.

"Yes," a lady answered.

"I live on the second floor, I live upstairs from you," the prank caller continued.

The Lady: "But we don't have a second floor."

The Caller: "Yes, I think you've seen me before"

The Lady:" I don't know you, who are you?"

The Caller: "My name is Luka, I live on the second floor, I live upstairs from you, yes, I think you've seen me before."

The lady: "But this is a tennis hall, we don't have a second floor!!!"

The prank caller didn't give up: "If you hear something late at night, Some kind of trouble. some kind of fight, Just don't ask me what it was". 

The Lady started to sound annoyed: " This is a tennis hall!"

Of course the answer to this was: "My name is Luka, I live on the second floor..."

The Lady was really upset and tried to explain again that they do not have a second floor, but Luka answered again, that he lives on the second floor and "I think you've seen me before."

If you don't know how Luka is, check out the Youtube video. I have always hated this song, but today it suddenly had a meaning.  Bill Meyers "Kiss the Rain" could be the next prank call!

Edit: Sain teada, et tegelikult tegu juba vana naljaga. Aga no nii paganama naljakas on ikka! /Found out this is an old joke already, but still hilarious! Listen yourself:) 

Printsess herneteral

Aru ma ei saa, mis on juhtunud. Idast on saanud TOTAALNE printsess herneteral. 

Ärkame. Printsess nõuab juua. Ma ei ole veel silmigi saanud lahti teha, kui printsess juba kiunub kiledal häälel "uuuuuuuuaaaaa!". Kui ma sekundi pealt kööki ei torma, järgneb sellele nutt. Jonn. 

Sööme. Printsess tahab kive ja käbisid mööda lauda laiali pilduda, piimapakki loksutada, toolil üles-alla hüpata, sai kukub maha, kauss läheb ümber, piim tilgub maha. Samal ajal nõuab printsess "seda!", "seda!", "seda!" Kui ma sekundi pealt aru ei saa, mis see "seda" o, järgneb nutt, jonn, kisa. 

Kui ma keeldun oma saia andmast, sest Idal on käes TÄPSELT SAMASUGUNE sai, järgneb kisa. Kui ma keeldun oma lusikat andmast, sest Idal on käes TÄPSELT SAMASUGUNE lusikas, järgneb kisa. 

Tuleme lasteaiast koju. "Muusi!" nõuab printsess muusikat. Ma jõuan öelda, et las ma panen enne auto käima, kui printsess on juba solvunud ning nutab.

Oleme kodus. Printsess tahab istuda laua taha, aga tool on liiga laua all. Selle asemel, et end liigutada, hakkab ta nutma. Printsess tahab mänguasja, mis on korvis. Selle asemel, et end liigutada, hakkab ta nutma. Printsess tahab paput jalga/jalast ära. Loomulikult südantlõhestavalt nuttes. 

Printsess nutab IGA ASJA peale. Kui nutt ei toimi, läheb see üle kisaks. Kisaks, mis kriibib kõrvu ja käib südamest läbi. Ma tahaks juukseid peast kakkuda. Nutt ja kisa ning pikali pildumine on mind hulluks ajamas. 

Me läheme külla. Ida on võtnud nõuks IGALE POOLE ronida, et sealt pea ees alla prantsatada. Ma püüan sõbrannaga vestelda, kuid kõik laused jäävad lõpetamata, sest ma pean Idat kusagilt alla tirima/kinni püüdma. Ma tunnen, kuidas mu juuksed lähevad halliks.. Järgmisel hetkel ronib ta toolile, tõmbab maha morsiklaasi, sülitab välja õuna, sest talle ei meeldi õunakoored, hammustab tüki küpsisest, paneb selle tagasi kaussi, ronib toolilt alla, jäädes tooli seljatoe vahele kinni (KISA!), saab toolilt maha, kallab põrandale laiali terve kastitäie legosid ning lööb sõpra, keda ta kunagi varem pole löönud. 

Me läheme ära koju. Ida tahab igal majatrepil turnida. Ma ei luba. KISA. Ma võtan talt käest kinni ega lase tal end heleda jopega muda sisse pikali visata. KISA KAHEKORDISTUB. Ma haaran kisava lapse sülle ning tõttan kodu poole. Enne kui keegi arvab, et ma oma last piinan. Sest kisa järgi võiks seda arvata. 

Mis on juhtunud? Kuidas seda parandada saab? Või kuna see üle läheb? 

Köögiklassika ja uus lemmik

Me korraldame sada tuhat aastat sõbrannadega "õhtusööki üheksale juba" (algas see õhtusöögist kuuele, sellest ka natuke veider nimi). Idee umbes sama nagu sel "õhtusöök viiele" saatel, ainult et me ei anna üksteisele punkte. Sellest omakorda kasvas välja väike "Meisterkokk" FB grupp, kus me erinevatel teemadel "võistleme" (no ei ole päris selline mõisa peale mäng, pigem lihtsalt jagame retsepte ja ideid). Hetkel on teemaks "Läbi aegade lemmiktoit". Ma ei suutnud välja mõelda, mis mu lemmiktoit siis on, kuni hetkeni kui üks meist postitas pildi "Kanamamma liivakastist". Ja ma pean ütlema, et tahan ma siin kui peen tahes olla, siis "Kanamamma liivakast" on ka minu kõige lemmikum toit. Tõeline köögiklassika!

Mis see siis on? Kas mäletate kunagi sellist lastesaadet nagu Otto-Triin? Sealt see kihvti nimega toit pärit ongi. Tegelikult ei ole aga tegu mitte millegi muuga kui lihtsalt praetud munaga, millel on ümber leivast "kast". Sellest sai minu ja mu tillukese õe lemmiktoit. Hiljem sai see minu ja Heily "after-party snack'iks". Iga kord kui me mõnelt peolt Heily poole läksime, istusime me kõige pealt köögis (isegi kui kell oli kolm öösel) ja sõime "kanamammasid". Samuti on sellest toidust saanud üks selline roog, mida me alati vanaemalt nõuame kui talle külla läheme. Alati! Ükski Tartus käik ei möödu "kanamammata". Täna hommikul otsustasin ma ka hommikusöögiks vana head klassikut valmistada. Ida aitas jälle lauda katta. Pani käbid ja kivid lauale ja ütles "ilušš".

Vot nii peene maitsega ma tegelikult olengi.

What's your all time favorite food my friend asked me. I didn't know what to answer. I love so many things. Is it quiche? Is it traditional Estonian Christmas dish with blood sausage and ovenbaked potatoes? Is it sushi? I didn't know. But then suddenly it hit me. "The Chiken Mom's Sandbox"! A true classic. My sister and me l-o-v-e-d this when we were little. In my teenage years it became a "after party snack" with my friend. After every single party when we came home to her house, we sat in the kitchen and ate the "chicken moms". And now when we visit my grandma - it is one dish she has to make! 
Today I thought to serve my favorite dish for breakfast. Ida helped me to decorate the table. "Pretty!" she said when she had organized the chestnuts and cones on the table.

But what is this "Chicken Mom's Sandbox" then? Well, it's just fried egg in a "box" made of bread. 
That's right! I am a simple girl:) 

Magustoidud ei ole minu teetassike. Ma ei oska väga kooke teha ega ka magustoite. Eelmisel nädalal sain ma proovida sellist peene nimega Gambia magustoitu nagu Chakery. Ilusat pilti minusugune mitte-toidublogija sellest toidust teha ei osanud, kuid maitse see eest....Jumalik! Ja kui lihtne valmistada. Minu uus lemmikmagustoit on Chakery. 

Valmistamiseks läheb vaja:

400ml vaniljemaitselist jogurtit

200g hapukoort

300 g rõõska koort

500 g ananassikompotti

muskaati ja vaniljet maitsestamiseks

400ml keedetud cous cous'i

Keera kõik komponendid kokku ja vala kaste keedetud cous cous'ile. Kas saaks veel lihtsam olla?

I am not good in making cakes or desserts, but last week I got to try this Gambian dessert called Chakery. It was a bit unusual, as I use cous cous for dinner, but goddamn it was goooooood! My new favorite dessert was born. And so easy to make! 

Just mix together 400ml vanilla youghurt, 200g sour cream, 300g evaporated milk and 500g crushed pineapple. Add some nutmeg and vanilla and pour the sauce over 400ml boiled cous cous. Simple as that and tastes heavenly!

• 
  

Aga miks ei tohi puhkusel viina juua? *

Me elame sotsiaalmeedia ajastul. Kõik, mis meie elus juhtub ja mida me teeme, leiab üsna kiiresti tee internetti. Facebook, Instagram, Snapchat, Twitter, blogid, kõiki uuemaid rakendusi minusugune vanainimene ehk enam ei teagi. Blogidest on saanud uue põlvkonna ajakirjandus ja blogijatest uued "reality staarid", kes oma tegemiste ja arvamustega teistele meelelahutust pakuvad. Kõige sellega kaasneb ka (anonüümne) kommenteerimine. Lugejad jagunevad fännideks ja vihkajateks ning kummagi leeri kommentaarid hakkavad mõlemad omal moel blogi tegelikkust ning teemade valikut mõjutama nagu mulle üks blogilugeja kirjutas (aitäh, Riin!). Otsides internetist ühe hotelli kohta arvustusi, sattusin ma lugema ühe noore naise blogisse jäetud kommentaare peale seda kui ta oli oma minipuhkusest avaldanud pildid, kus muuhulgas näha ka viinapudel.

Ma võiks selle postituse nimeks panna ka "Topeltmoraal". Miks? Vaadake allolevat pilti. See on pildike ühelt minu puhkuselt. Sarnaseid pilte olen ma ilma liialdamata sadade kaupa lisanud nii Instagrami kui Facebooki, samasuguseid pilte olen ma näinud ka sadade (tuhandete) teiste kasutajate poolt. See on pilt, mis suure tõenäosusega ei tekita kelleski erilisi emotsioone. Kui ma lisan pildile juurde "Puhkus", saan ma suure tõenäosusega vastuseks "naudi puhkust, sa oled selle ära teeninud" või mõne muu heatahtliku soovi.* Vein käib justkui puhkuse ja hotellikülastuste juurde.

Paneme selle veiniklaasi asemele nüüd viinapudeli ja klaasid või pitsid nii nagu tegi see blogija. Te võite arvata, millised olid kommentaarid. "Lähed hotelli puhkama ja jood viina?", "Kes see siis hotellis viina joob?", "Oleks siis vein..." -need on mõned näited leebematest kommentaaridest, sõnakamad kommentaatorid tembeldasid noore naise alkohoolikuks, kes selle asemel, et teatrisse/restorani/peole/ bowlingusse minna, otsustas koos kaaslasega hotellitoas viinakokteile juua. Mulle jäi mulje, et selline tegevus on hotellis täiesti keelatud. See läheb vastuollu hotellikülastuse etiketiga. Aga mina küsin, miks ei tohi puhkusel/hotellitoas viina juua? Kunagi ütles üks mu tuttav mulle, et ta ei armasta veini, vaid jooks hea meelega õlut, kuid sellele vaadatakse viltu, see tundub taunimisväärne ning ei ole piisavalt elitaarne. "Miks ma pean ütlema, et lähme joome õhtul klaasi veini kui me tegelikult seda niikuinii ei tee? Suure tõenäosusega ei joo me üldse alkohoolseid jooke, kuid kuidagi on muutunud trendikaks "veinitada"!"

Eile lugedes selle blogi kommentaare hakkasingi ma mõtlema, et kust on tulnud selline topeltmoraal, et veini, mis samamoodi teeb purju, tohib juua igal hetkel ja igas kohas,  sellele ei vaata keegi viltu, kui siis aga naisterahvas julgeb öelda, et jõi õhtul viinakokteili saadab ta oma lugejatele vale signaali, jätab endast alkohooliku mulje ning propageerib joomist. Kui ma olin noorem, siis kuulus ka minu "hotellikomplekti standardvarustusse" kange alkohol (konjak, brändi, viski), 90% ajast ei jõudnud ma ka hotellitoast välja, vaid veetsin kaaslasega lihtsalt aega, kas teleka ees diivanil või rõdul istudes, ei olnud me kunagi "lääbakil". Õhtune konjak tundus lihtsalt olema osake puhkusest. Tänaseks on muidugi minu (maitse)eelistused muutunud ning kange alkohol ei kuulu üldsegi minu elustiili juurde, kuid see ei tähendaks, et ma ei suudaks olla avatud meelega ning leiaksin põhjuseid (anonüümselt) kellegi teise eelistusi naeruvääristada.

Kui jätta kõrvale küsimus, kas alkohol üldse peaks olema osakene puhkusest/hotellikülastusest, siis tahaksin ma küsida, millised on teie arvamused antud teemal. Milline jook on sobilik hotellitoas tarbimiseks? Kas viina(kokteili) joomine on romantikapaketi reeglite jäme rikkumine?  Kas veinitamine on trendikas, samal ajal kui muude alkohoolsete jookide tarbimine on "labane ja matslik"?

* Kindlasti mitte ei propageeri ma siin alkoholitarbimist. Mul oli hea meel eile uudistest lugeda, et alkohol tahetakse Eestis veelgi (?) raskemini kättesaadavamaks teha. 

** Jätame seekord tähelepanuta need "alkohoolikust rongaemaks ja keskealiseks mammiks, kes liiga palju veini joob ja loppis on" - kommentaarid

Poiss või tüdruk? Beebiraamatu loos:)

Ühel päeval potsatas minu postkasti armas beebiraamat.
Ei, sugugi mitte põhjusel, et mul oleks uut beebiraamatut vaja, ma tahtsin seda hoopis ühele Norra kirjastajale tutvustada, aga...raamatut sirvides mõtlesin ma, et kahju, et see raamat mu postkasti kaks aastat varem ei potsatanud ja kahju, et ma enam tagantjärgi seda raamatut täita ei saa. Asjad on lihtsalt juba meelest ära läinud. "Aeg läheb nii ruttu ning kõik läheb meelest," olen ma sada korda kuulnud. Võta näpust, see klišeelik lauseke on osutunud tõeks.
Ma küll hakkasin suure õhinaga Idale ise beebiraamatut tegema ning kuni 8-9 kuuni olin täitsa tubli, kuid siis jäi aega aina vähemaks, ma lükkasin seda kleepimist ja voltimist aina "homsesse" ning noh Ida saab laupäeval kahe-aastaseks, poolikut beebialbumit saab näha siin (link)

Ühesõnaga selline korralik ja kaunis beebiraamat oleks mulle ära kulunud. Minu jaoks jäi see beebiraamat küll natuke hiljaks, kuid võib-olla on just Sinul see raamat puudu? Otsid armast kingitust? Jäta siia blogisse siis oma nimi ja kontakt ning laupäeval kiika Facebookis, kas oled võitnud. 

Beebiraamat on kaunis mälestusese kogu perele ja praktiline katsikukingitus nii poisile kui tüdrukule.

Armas ja mahedate värvidega beebipäeviku autor Teily Allas on kokku pannud kompaktse raamatu, mida saab hakata täitma juba enne beebi sündi, uue pereliikme ootuses. Kirjutusruumi on kõigele olulisemale, mis ühe beebi esimese aasta jooksul ette võib tulla ning raamatus on olemas kohad beebifotode, ultrahelipildi ja beebi käte ja jalgade jäljendite jaoks. Eesti traditsioonidele mõeldes on lisatud lehed emade- ja isadepäeva sündmuste kirjeldamiseks. Raamatu lõppu on jäetud ruumi, et kirja saaksid ka kõik muud olulised mälestused, mille kohta sisuleht puudub.

Suurus: 270×240 mm
Köide: kõvakaaneline
Lisad: kaks kiletaskut, käe- ja jalajälgede kleebisleht

Raamatut saad vaadata siit: http://issuu.com/beebiraamat/docs/beebiraamat

Samuti saad lisainfot Beebiraamatu Facebooki lehelt: https://www.facebook.com/beebiraamat?fref=ts

*****

Jeg har også et spørsmal til norske lesere. En venn av meg har laget en nydelig babybok/minnebok, en sånn bok til å skrive ned milepæler i. Akkurat nå finnes det bare på estisk, men vi har tenkt å oversette den til norsk. Ta to minutter, sjekk boken her: http://issuu.com/beebiraamat/docs/beebiraamat og si hva du mener om den. Send meg gjerne en epost: info@nestshop.eu.  

Keegi on minust ja Idast koomiksi teinud

Minu Norra nägu /Mitt Norge

Lugesin eile oma päevikust, mida ma olen Norra kohta kirja pannud 18 aastat tagasi ja mida ma olen kirja pannud üheksa aastat tagasi, kui nüüd veel lisada juurde minu praegune Norra, siis on minu Norra saja näoga. Nii erinevad mõtted ja tunded, nii erinevad asjad, millele ma pöörasin tähelepanu siis ja millele ma pööran tähelepanu nüüd.
Kõige suurem erinevus on selles, et kuigi Norra on kallis maa, on siin nii palju asju, mis pakuvad rõõmu peaaegu  tasuta. Pühapäevased väljasõidud, jalutuskäigud mägedes, kvikklunsj (=traditsiooniline Norra "matkašokolaad)) ja väike matpakke ning need sügisesed värvid. Norra loodus on sügisel võrratu.

Jeg leste i går hva jeg hadde skrevet om mitt Norge 18 år siden og hva jeg hadde skrevet 9 år siden. Når jeg tenker på anskitet til mitt Norge i dag, har Norge virkelig hundre ansikter. Eller har jeg forandret meg? Ting som jeg lar merke til og setter pris på nå var ikke viktig for meg da. 

Det er så mange ting man kan nyte nesten gratis - utflukter  i helgene, tur i skogen og fjellet. kvikklunsj og en liten matpakke og de fargene. Den norske fjellheimen er vakker!

Jeg håper en dag kommer boken min om Norge ut på norsk også.

Sel nädalavahetusel sõitsime me Lillehammerist vaid 15 edasi. Öyerisse. Lähiajal ootab meid veidike pikem autosõit, aga mis see neli tundi sõitu ikka on. Röros on seda väärt. Ja lisaks sellele on meid külla kutsunud selline vahva Rootsi hotell nagu Fjällnäs Est 1882, Rootsi vanim mägihotell, mis asub Rörosest vaid 50km kaugusel. Ma ei jõua ära oodata. Vähe sellest, et piltidelt näeb see hotell välja nagu killuke paradiisi keset puutumata metsikut loodust, on seal ka Mii Gullo Spa, mida mul külastada õnnestub.

Denne helgen kjørte vi bare 15 km fra Lillehammer til øyer, men snart skal vi ha en litt lengre biltur. Men hva er 4 timer å kjøre - Røros er absolutt verdt det! Og i tillegg skal vi besøke et nydelig svensk fjellhotel - Fjällnäs Est 1882. Gjett om jeg gleder meg! Det ser ut som et lite paradis midt i naturen og ikke minst gleder jeg meg til å besøke spa'en i hotellet. Whoop-whoop!