Not crazy. Mentally hilarious

Ma unustasin ära meie Suurima Sõbra uudised. Et ta siis nüüd on feilinud nii kasukate nuusutamise testis kui ka müra mõõtmise testis, otsustas ta minna kanalisatsiooni kallale. Nüüd olevat probleem sealt tulevates haisudes.
"Aga meie ärgu muretsegu," ütleb ta telefonis meile muretult ja sõbralikult.
Issand, anna kannatust!  

Alice Imedemaal ja Ideede Garaaž

 Foto: Lauri Laan, Eesti Maitsed Täna

Mäletate seda lampi, mida ma Diipi nii väga tahtsin juba enne kui ma teadsin, milline Diip välja nägema hakkab. Seda lampi, mis oles kui Alice'i imedemaa teepeolt. 

Ja siis leidus üks tore mees, kes oli kohe nõus mind aitama ja selle lambi valmis tegema. Niisama heast tahtest. Sest tema naine loeb minu blogi. 

Novot. 

Nüüd on see tore mees, Andrei temal nimeks, teinud lausa oma ettevõtte, mis minusuguste hullude ideed teoks teeb. 

Ideede Garaaži leiab FB-st: https://www.facebook.com/IG.Reusable.Design?fref=ts 

Beebialbum ja pärliteta riidepuud.

Ma võtsin end eile kokku ja hakkasin Britt Ida Loviisale beebialbumit tegema. Algul oli mul küll plaan selline valmiskujul album osta, aga ükski neist ei olnud päris see. Mõnes oli liiga palju infot, mõnes liiga vähe. Ja nii ma otsustasingi ise katsetada. 

Ei saa öelda, et see minusugusele kärsitule hingele lihtne ülesanne on, aga ma annan endast parima. 

Ja öökull sai ka valmis. Ei-ei, ärge saage valesti aru, mitte mina ei teinud seda, mulle ikka tehti. A. tegi.

Riidepuud ostsin kah ära ja kuna mul siiski õnnestus mingi nipiga Ida magama saada, siis esimene katsetus sai ka tehtud. Eestpoolt võib rahule jääda, tagantpoolt oleks nagu Ida ise teinud. Aga no see on juba siiski plaksutamist väärt tulemus. Onju;)

Teine sai selline lihtsam sel põhjusel, et Ida hakkas näitama ärkamise märke. Igatahes on nüüd kleidid riidepuudele saamas, vaja on vaid nagi. Siin on aga juba Mareki käekesi vaja;) 

                            

Britt Ida Loviisa update

Ma käisin eile töö juures. Ei, mtte Diibis. Oma päris töö juures, mul on selline ka olemas;) Sellega seoses tekkis mul neli emotsiooni.

1. Sain eile kaks korda vastata küsimusele, millega ma enne lapse saamist tegelesin ja kus töötasin. Mõlemad korrad sain ma oma vastusele reaktsiooniks: "MIDA? SINA? SELLISE ALA PEAL? See pole ju üldse sinulik!" Ei ole jah, ometigi...
2. Mulle tundus ühtäkki, et mulle ikka jubedalt meeldis (meeldib) oma töö. Juba kasvõi sellepärast, et polegi minulik. Sest ka ehitusplatsile läksin ma ju kiivri ja pärlitega.
3. Mul on jube vahvad töökaaslased. Ma olin neist puudust tundnud. Ma olin puudust tundnud ühistest pläkutamisest köögis kohvitassi taga.
4. Britt Ida Loviisa on muutunud nii heaks lapseks, et suurema osa ajast ta jutustab ja naerab ning naeratab. Tahab küll tegelemist ja magama jääb ikka väikese jonniga, aga see on võrreldes algusega juba tiku-taku.  ei Kui ta niimoodi jätkab, siis ma ei saagi enam temast ju kirjutada. Keda ikka huvitab, et ta hea on ja mind 24/7 ei piina;)

Ja et ma hea lapsega ära ei harjuks, ei lasnud ta täna öösel mul magada. Ära sõnusin. Öösel sipleva lapse kõrval ärkvel olles, jõudsin ma guugeldades järeldusele, et tal võib millegi vastu allergia olla. Tuleb tunnistada, et ma viimasel ajal ei ole tõesti jälginud, mida ma söön. Diibi päevapraed on olnud liiga ahvatlevad. Ega's midagi. Täna katsetan ma vana head tatradieeti, vaatame, kas läheb paremaks. Loodetavasti mõjub see ka mu kaalunumbrile. Jonnakalt püsib see ikka 63 kg peal. Ma tahan, et see näitaks vähemalt 58.

Kuhu mahutada kõik need viis miljonit asja, mis ma kokku olen ostnud?

Üks mu tuttav küsis mult abi, et kuidas avatud garderoobi teha magamistuppa, nii et see praktiline, aga ilus ka oleks. Kapid ei mahuta ju suurt midagi. Kui nad just üüratusuured ei ole, aga igasse majja  need elukad ei mahu. Meil näites on viilkatus ja nii saaksime me suure kapi üleskorrusele panna vaid keset tuba. Väiksetel pole aga pointi. Minu arvates.
Meil ongi üleval korrusel vaid kummutid. Mingi aeg, kui Marek lõpuks Diipist veidike rohkem kodus saab olla, hakkab ta küll ülesse korrusele katuse alla kappe ehitama, aga kes teab, kuna see veel juhtub. Plaan oli need kapid valmis saada oktoobriks. Eelmise aasta oktoobriks. Kuid pole hullu, küll jõuab. Kui mitte eelmise aasta oktoobriks, siis ehk selle aasta omaks. Ja kui selleks ka mitte...no küll jõuab. Trepp ja kamin tulid meie majja seitse aastat;)

Õnneks läks meil hästi ja meil oli võimalus ühest tillukesest ruumist teha garderoob. Ei midagi glamuurset, aga siiski üsna praktiline. Kevadel on mul plaanis seda kardinate, vaiba ja muu sarnasega veidike särtsakamaks muuta.
Praegu näeb see välja selline. Jagatud sõbralikult pooleks. Pool puud mulle ja pool Marekile. Alumise "korruse" on hõivanud sallid, kotid ja kingad.

Kõige suuremat peavalu valmistas jalanõude hoiustamine. Iga-päev-käimise-kingad on küll esikus, aga kingi on ju ka mitte kaks või kolm paari, ikka palju rohkem. Ja kuhugile on need vaja mahutada. Jaa, tahaks minagi endale Carrie Bradshaw kingakappi, kus kõik jalanõud on kenasti riiulil, aga sellisel juhul peaks me garderoobi tegema magamistuppa ja magamistoa garderoobi paarile ruutmeetrile mahutama. Seda ma ka ei tahaks.
Nii said kingad peidetud karpidesse ja üksteise otsa. Aga kuidas ma tean, mis ja kus on? Koristamiste käigus olen ma avastnud jalanõusid, mille olemasolust mul aimugi pole olnud. Kõige lihtsam ja odavam lahendus oli karpidele pildid peale kleepida. Niimoodi "alumisele korrusele" pakituna ei võta nad palju ruumi, üldmulje on korrektsem ja kingi on lihtne ka üles leida.

Sellise garderoobi ehitamisel ongi mu meelest kõige olulisem "korruste" ehitamine. Ja kindlasti kõrgusesse nii palju kui võimalik. Ülemistele riiulitele saab karpidega nii palju ära mahutada. Suvel talveasjad ja vastupidi. Korvid on teine hea, lihtne ja ilus moodus asju peita. Eriti kui tegu on avatud garderoobiga.
Veel üks lihtne ja odav moodus asju peita on kardin. Meil garderoobis seda vajadust muidugi pole, sest ma saan lihtsalt ukse kinni panna ja keegi näe me "kapi" sisu, aga esikus peidsime me üleriided ja jalanõud  just kardina taha.  Enne kui me päriskapi saime ja kõik asjad sinna ära peitsime. Ma loodan, et Marian ei taha seda kunagi tagasi;)

Kuna garderoobi ühes seinas on meil aken, siis sinna riputada midagi enam ei saanud, aga appi tulid korvriiulid, mis mahutavad ära kõik sukad ja sokid ja muu jama. Varem oli meil seal üks puidust riiul, aga see oli kogu aeg sassis, korvriiulid on palju mugavamad. Ja olgugi, et mul pole Carrie Bradshaw kingariiuleid, koos Manolo Blahnikutega, siis on mul vähemalt olemas suur peegel. Iga garderoobi must-have;)

Sellise lihtsa garderoobi ehitamisega peaks iga veidikegi normaalne mees ja noh olgem ausad ka mõni särtsakam naine (mul on tutvusringkonnas neid "hulle" küll) hakkama saama.

Kui me aga peaksime kuhugi tuppa, eeldatavasti siis magamistuppa, avatud garderoobi ehitama, siis allpool on mõned garderoobid, millest ma snitti võtaksin:

See oleks vist juba päris hull kui ma nüüd ütleksin, et võib-olla võiks garedroobi magamistuppa kolida?

                                                 Kingade hoiustamiseks on veel ka sellised nipid:

Juba pikemat aega on mul aga soov oma kingi niimoodi hoiustada. Küll ma sinna garderoobi mingi koha nuputan.

 

Normaalne koer. Kuri naine. Tegus mees.

Mis mul ikka Idaga jalutades muud teha on kui random pilte teha ja neid siis netti üles riputada. 

Midagi asjalikku ma ju teha ei viitsi;) 

Samal ajal tegi Marek kamina "valmis". Nüüd olen ma rahul. Vähemalt korraks. Kuni mul midagi uut pähe torkab. 

Uus projekt tegelikult juba ootabki trepi najal. Aga ma ei ole ikka leidnud kusagilt lasteriiete riidepuid. Käisin Mustris ja mujalgi. Ei ole:(  Kusjuures Rocca Al Mare Mustri müüja oli nii nipsakas, et ma ei oleks tahtnudki sealt enam midagi osta. Piidles mind pealaest jalatallani ja mõtles ilmselt, et mida sa, rott, siit poest otsid;)

Kust ma leian kas pärlite või muude kaunistustega riidepuid Ida kleidikeste jaoks?

Kiiksukuninganna

Eile hakkasime Marekiga arutlema selle üle, kumb meist veidram on. Mina võitsin, sest:
1. Ma kardan linde. Ka varblased tekitavad mus õudu.
2. Ma armastan merd, aga kardan kohutavalt laevasõitu. Ometigi tahaks ma, et mul oleks oma jaht.
3. Ma kardan šampusepudeli avamist. Uue aasta vastuvõtt on mu jaoks täielik õudusunenägu.
4. Külmkapis panen ma riiulitele asju võrdselt. Ma arvan, et kui ühes riiulis on üks muna ja teises riiulis kolm muna, siis on üks muna üksik ja teised narrivad teda.
5. Nõudepesumasinasse ei pane ma kunagi vaid ühte asja, vaid ikka vähemalt kaks. Kahvlil või noal üksinda oleks seal igav ja kurb.
6. Ma ei kannata saiapuru.
7. Ma ei kannata kui sai tuuakse söögilauale kilekotis.
8. Mulle ei meeldi varbad. Värskelt pediküüritud varbaid aga meeldib mulle imetleda.
9. Ma ei viitsi tihti telefonile vastata, eriti kui see on kaugel ja ma pean selle jaoks ekstra liigutama.
10. Ma helistan haruharva tagasi.
11. Ma ei kannata värvilisi sokke. Enda jalas. Need ajavad mind endast välja ja ma tunnen end ebamugavalt.
12. Kella tiksumine ajab mind hulluks. Vanaema toas magades peidan ma alati kõik ta kellad kuhugi nii ära, et ta need alles poole aasta pärast üles leiab.
13. Mind häirivad valel kohal olevad asjad, kuid ainult mina ise tean, kus on õige koht. Sel hetkel. Järgmisel päeval võib õige koht olla teine. Mind ärritab kui keegi õigel kohal olevat asja liigutab.

Need on kiiksud, mis mulle kohe nii pikemalt mõtlemata pähe torkasid. Ilmselgelt on neid veel. Paar tükki tuligi juba meelde.

14. Mulle ei meeldi valgus. Kui ma üksinda elasin olid mul kogu aeg kardinad ees. Tumedad. Nüüd olen ma end parandanud ja lasen aeg-ajalt ikka valgust ka tuppa. Eriti kevadel.
15. Mulle ei meeldi kui esikus tuli põleb. Siis ma näen mustal kivipõrandal jalajälgi.
16. Ma ei kannata vee lõhna;) Seda lõhna, mis jääb riietele või rätikule kui see on veidi niiskelt kokku volditud.