Saturday, February 20, 2016

Kole ja vana nagu kuivanud rosin/ Ugly and old like a raisin


Ma püüdsin hakata täiendama oma "võimatut kolmkümmend viis kolmekümneviiendaks nimekirja" asjadest, mis mind rõõmsaks teeks, aga kuna ma olen viimased nädala aega maadelnud raskujulise kurvameelsusega, peale selle teevad mulle veel muret seedimine, kops, süda, magu ja põrn, siis on seda nimekirja kuidagi nii raske täiendada. Niisiis jõudsingi ma järeldusele, et hetkel rõõmustaks mind põhimõtteliselt vist vaid mõned asja:
1. Kuut Hugole, 2. Fotosessioon perekonnaga (ERITI kui selleks peaks sõitma Austraaliasse) 3.Suurenenud ajumaht 4. Motivatsioon ja 5. 20090,75 eurot. Asjad on kirja pandud suvalises järjekorras. 

"Kuidas sa alati nii positiivne ja särav oled?" küsisin ma oma 70-aastaselt sõbralt, "kas sa ei ole kunagi kurb?"
"Muidugi olen," vastas ta, "aga halvast tujust pole kasu. Ja pealegi kui sa oled kole ja vana nagu kuivanud rosin, siis on naeratus ainus asi, mis veel aitab. Ma olen olnud kurb, kuid siis ma otsustasin, et mul on kaks varianti - elada või olla edasi depressioonis. Mina valisin elada nagu oleks iga päev viimane mu elus."
Jumal, kus ma tahaks, et ma oskaks sama positiivne olla! Kuigi ma püüan.


My friend asked me to make a list of 35 things which would make me happy on my 35th birthday. I started with it, and when I had listed like 9 random and some never-going-to-happen things, I realised there are actually just a few things I wish right now. A chocolate and 6 million dollars for example:) 
But seriously I have felt a bit depressed lately and when I thought what would make me happy I found five things (in random order) 1. A doghouse for my dog 2. Photosession with my relatives (which is quite hard, because we all live in different corners of the world) 3. Motivation 4. Bigger brain and 5. 20090,75 euros. 

"How can you be so positive and radiant all the time?" I asked my friend yesterday, "aren't you ever sad?"
"Of course I am, but you know, when you're ugly and old like a raisin, a smile is all I have to offer to others. And being sad doesn't help. I had a choice - to be depressed for the rest of my life or live like it's the last day of my life. I chose the second," she answered. 

God, I wish I could be as positive. I try, I really try, but sometimes it's so damn hard...

1 comment:

  1. Appii, kui armas postitus! Ma ütlen, Sinu blogi mõjub teraapiliselt!
    Mari

    ReplyDelete