Nüüdseks on vähemalt kaks ketsipaari olemas igal ennast austaval fashionistil

Meeste, kes juhtumisi on ka kõige ehtsamat sorti eesti-mees-moegurmaanid, seltskonnas töötades oleme me (vähemuses olevad) naised saanud üsna selgeks, mis on moes ja mis ei ole, mis on kena ja mis ei ole. Kõige suuremat vaidlust ja sellega kaasnevat kõige suuremat erimeelsust on aegade jooksul tekitanud "sobiv kingakontsa kõrgus".

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest ehk siis ühest ilusast päevast kui kellegi kontsakingad said kiitva kommentaari osaliseks, et "kohe kena vaadata, muidu lohisete oma sussidega põrandat pidi ringi". Sellele järgnes kommentaar, et "see on jah, kena konts, selline sobiv, mitte see "litsikonts"". Naised läksid sellest kohe põlema, Milline see "litsikonts" siis on?
"Noh see ülikõrge," tuli eesti-mees-moegurmaanidelt vastus. Niisiis otsustasin ma teha väikse katse, et selgitada välja, milline on meie kontori moegurmaanide meelest sobiv konts.

Alloleval pildil kõige tagumised, keskmised kingad osutusid "nibin-nabin sobivaks", "kõikudes kusagil äärepeal". Olgu öeldud, et minu (ja ka teiste kontori naiste) arvates on tegu täiesti tavalise kingaga.

 

Platvormkingad tõid moegurmaanides esile ohkeid ja soovi juukseid välja kakkuda. "Platvormkingadega käisid vanasti vaid invaliidid," kommenteerisid gurmaanid ja iga kord kui keegi meist platvormidega kontoris ringi tuiskab, taasäratame me moegurmaanides ilmselt lapsepõlvekahjustused, mida nad õhtuti  30 grammi konjakiga ravima peavad.
"Aga üldpilt on siiski kena," leidsid gurmaanid platvormkingades ka plusse, "vähemalt kõnnite sirge seljaga."

 

"Sahisevad sussid" (nagu alloleval pildil olevad sinised) tekitasid ka eesti-mees-moegurmaanides eriarvamusi. Kes leidis, et "sussid on täiesti okeid", kes aga pidas neid täiesti mõttetuteks, sest "nendega te lihtsalt lohisete mööda pärandat".

Meeskolleegide-gurmaanide kurvastuseks või rõõmustamiseks tuleb tõdeda, et "sahisev suss" tundub olevat siiski meie kontori naiste lemmikjalavari.

 

Oli kätte jõudnud aeg piire kombata ja varba otsa tõmmata kõige kõrgemad (ja minu arvates ka minu kingakollektsiooni ühed kenamad) kingad. Elevil ootasin ma hommikul kontoris, kuna moegurmaanid jõuavad, et saaksin oma jalavarjud lõpuks laua alt lagedale tuua. Pärast pikka ootamist saabus ometi kaua oodatud hetk. Moegurmaanid olid kohal. Oli aeg küsida arvamust!

Arvamus oli täpselt selline nagu oligi oodata. "Prangel on piiri ületanud ja kinnitanud fakti, et me oleme tüüpilised eesti mehed ja  liiga vanad!", "Sellest kõrgemaks (loe:hullemaks) enam minna ei saa!" 

Nö "litsikonts" oli leitud! Seesama imekena tikkonts?
Moegurmaanidele oli kole päev. Lisaks minu "litsikontsadele" sahisesid seekord mööda kontori põrandat susside asemel ka kaks paari platvormkingi.

 "Sobiva kontsa kõrguse konkurssi" võitis testi käigus konts nagu ülaloleval pildil kollase jalavarju paari konts. Selline kõrgus oli moegurmaanide arvates kõige sobilikum konts! See minu arvates kõige igavam konts.

Tulemuste kontrollimiseks ( ja endale meeldivama vastuse leidmiseks) otsustasin ma testi korrata kodus Janeki peal. Tulemused panid mind hämmastama. Kõige sobivamaks kõrguseks tunnistas ka Janek kollase kinga kontsa... Moegurmaanide poolt "nibin-nabin" kingaks jäänud king sai ka Janekilt hinnangu "nibin-nabin" (Nagu oleksid nad vastusetes varem kokku leppinud?). Kõige kõrgema kontsaga jalavarjud, minu kingakollektsiooni pärlid, said kõige kehvema hinnangu. "Mul on valus vaadata, kuidas te sellistega ringi liigute," kommenteeris Janek ja möönis siiski, et aeg-ajalt võib ikka ka "litsikonts" kena olla. Platvormikingad hindas Janek "täiesti okeiks" ja ka "sahisevad sussid" osutusid "sobivaks", millele lisandus "sobivaks vabaajariietega"...

Alles pärast kuut ja poolt koos elatud aastat sain ma teada, et ka minu armas abikaasa ei hinda kõrgeid kontsi sama kõrgelt kui mina, et "sahisevad sussid" sobivad vaid vabaajariietusega, samal ajal kui platvormkinga võiks siis kanda igal ajal iga kell. Janeki arvates. Moegurmaanide arvates ilmselgelt mitte. Seega et kõik oleksid rahul, oma mehel oleks ilus vaadata ja kolleegid ei peaks end õhtuti 30 grammi konjakiga ravima, tuleks kanda kingi, millel oleks piltidel näidatud kollase kinga konts?

Kui te arvate, et kingamoe arutelu ja eriarvamused siinkohal eesti-mees-moegurmaanidega olid lõppenud, sest konkursi võitja oli ju välja selgitatud, siis te eksite. Selgus, et jalanõude valikul annab "veel rohkem üle piiri minna", isegi rohkem kui "litsikontsadega". Ehk siis kui ma täna, reede puhul, lükkasin oma varbad mugavatesse ketsidesse, ei olnud kommentaaridel otsa ega äärt. "No mis asjad need veel on?" karjusid moegurmaanid, vangutasid pead ja lisasid: "Mingi konts võiks ju ikka olla!"

Ketside seisu ei päästnud isegi kiirelt guugeldades leitud artikkel, kus seisis, et "nüüdseks on vähemalt kaks ketsipaari olemas igal ennast austaval fashionistil". Moegurmaanid olid rääkinud. Kets ei sobi kuhugi!  Ma olin siiski suutnud nende "taluvuspiiri" ületada. "Litsikonts" parandas oma positsiooni ühe koha võrra. Vist.