Saturday, October 24, 2015

Ema ja isa või mees ja naine


"See on minu laste ema," tutvustas oma naist üks kord keegi, kes meile külla tuli. Ma ei mäleta, kes see oli, aga ma lubasin Marekile, et kui ta mind kunagi peaks "laste emana" tutvustama, jätan ma ta maha. Ma ei ole oma mehe jaoks laste ema, vaid tema naine.
Ma olen sellist tiitlit ka hiljem kuulnud ning see kriibib mul alati kõrva. Kui mees ütleb oma naise kohta vaid laste ema, siis minu arvates tähendab see ühte - tegu ei ole enam mehe ja naise vaid ema ja isaga, kelle ühine kooselu on kas vaid fassaad või kohe lagunemas. 

Ma olen palju vaieldnud teemal, kes on kõige olulisem kui majja tuleb laps. Ma olen üsna palju saanud kriitikat kui ma olen avaldanud arvamust, et tahan olla ka naine (ma püüan üles leida selle "Anne&Stiili" arvamusloo) ning mind on nimetatud egoistiks, kes oma vajadused seab ettepoole lapse omast. 

Me vastutame oma lapse eest 100% ja seepärast on väga oluline, et vanemad jaksaksid. Milline vanem jaksab rohkem? Kas õnnelik ja puhanud või väsinud? Te ju saate ise ka aru, et puhanud, mis tähendab seda, et vanemad peavad saama oma lapsest ka puhata. Lisaks sellele, et meist on ühtäkki saanud ema ja isa oleme me jätkuvalt ka naine ja mees. Oma soovide ja vajadustega. 

Ma julgen natuke üldistades öelda, et esmakordselt emaks saanud naised kipuvad oma meestele liiga tegema. Kas teile on tuttav lause "aga mina olen ju lapsega päev läbi kodus olnud ning ei saanud öösel magada, ma olen väsinud, las tema ka hoiab last!"? Ehk siis noor ema viskab töölt tulnud mehele lapse sülle, et ise puhata. Lisaks sellele tänitab ta, et üks või teine asi on tegemata, prügiämber pole ikka veel välja viidud ning jumala eest kui mees peaks soovima füüsilist kontakti. "Miks sa aru ei saa, et ma olen väsinud?" karjub emaks saanud naine. Hiljem kirub sõbrannadele, kuidas mees on hoolimatu ning ütleb, et "mul ei ole lapse kõrvalt veel mehe jaoks ka aega". Kannatlikum mees elab selle perioodi üle, kuid paljud paarid lähevad lahku just lapse esimestel eluaastatel. Sest kuratlikult raske on hoida kõike tasakaalus.
Lõppkokkuvõttes on süüdi mees, kui ta enam ei jaksa vaid isa olla. "Kasi minema! Meil ongi sinuta lihtsam!" öeldakse talle veel järele. Üksikemana hakkama saada on aga veel kuratlikumalt keeruline.

Väsimus ja tüdimus teevad oma töö. Depressioon on väga lihtne tulema. Aga noor ema ei näe, et ta oleks valesti käitunud. Valesti käitus mees, kes "ei toetanud". Ma ei taha kõlada nagu 50-aastate perekonnaõpik, kuid ausalt kui mees on lõpetanud kaheksatunnise tööpäeva (samuti peale magamata ööd), siis ei ole ju õige talle esimese asjana karjuv titt sülle visata kui ta koduuksest sisse astub. 
Loomulikult ei taha ma siin öelda, et mees on "püha lehm", kes diivanil lesima peaks, ma tahan öelda vaid seda, et me kipume laste kõrvalt ennast ning oma partnerit unustama. Lihtne on öelda, et leidke teineteise jaoks aega, kui ma ise tean, et seda võib nii keerukas teha olla, eriti kui oled veel väsinud ning magamata, kuid proovige siiski. Nääklemised on lihtsad tulema kui inimesed on väsinud, lahkuminekud, mida mõnikord kahetsetakse siis kui on juba liiga hilja, samuti. Ärge muutuge vaid emaks ja isaks, olge ka mees ja naine. Seda on vaja ka selleks, et jaksata vanem olla. 

Olles selle kõik siia kirja pannud, pean ma tõdema (lisan siia ka "õudusega", et oleks dramaatilisem), et viimase aasta aasta jooksul, küll arusaadavatel põhjustel, oleme me rohkem isa ja ema rollis olnud.

Soovitan teil kuulata ka allolevat Perekeskus Sina ja Mina  e-loengut samal teemal.



9 comments:

  1. Ma saan su pointist aru, aga minu kõrvu kõlab "mu laste ema" pigem ülistuse ja uhke teadaandena. Meie oleme muidugi nii titad, et kutsume teineteist pigem prutaks ja peikaks, aga kahe tillukese inimese vanematena oleme täna ikka olude sunnil pigem ema ja isa. Ma arvan, et endale tuleb lihtsalt aru anda, et need esimesed aastad on paratamatult teistmoodi ja ma arvan, et nt. sellel perioodil tülitsetud tülidesse tuleks juba eos suhtuda teadmisega, et tegemist ei ole eksistentsiaalsete lahkhelidega vaid kahe väsinud inimese jonniga. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on jah natukene teine suhe selle "lapse emaks" olemisega, kuid mulle meeldib sinu suhtumine. Samas pean ma ka tunnistama, et mu meelest parem olla "tita" ning kutsuda teineteist prutaks ja peikaks, sest palju rohkem kui "lapse ema" kriibib mu kõrva kui 19-aastane oma peikat "oma meheks" nimetab.

      Mis ahga puutub nendesse tülitsemistesse, siis kahjuks ei suuda paljud nii kainelt mõelda, ma tean oma tuttavate seas paare, kes sellise väsimuse jonni pärast lahku on läinud, sest noh prügikasti mitteväljaviimine KOHE muutus eksistentsiaalseks probleemiks:D

      Delete
  2. Minu tutvusringkonnas on "lapse/ laste ema" tegelane, kes kasvatab lapsi ja kellega enam koos ei olda.
    Selline halvamaiguline pigem. Keegi kellega suheldakse laste pärast.
    Enda kohta midagi sellist kunagi kuulda ei tahaks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, mul on täpselt sama, ilmselt sealt mul ka see vastumeelsus sellise tiitli suhtes

      Delete
  3. Kuna mina abikaasa pole, siis olen ka vahel käratanud, et "laste isa". "Minu mees/naine" mulle üldse ei meeldi, sest ma ei oma teist inimest.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hahh, ma pole kunagi mõelnudki, et see "minu mees/naine" on nagu omamine, aga jaa, tõetera on selles ju olemas.
      PS: Kuda me sinust küll abikaasa ometi teeks...

      Delete
    2. Minu jaoks seal tõetera pole. Kuidas siis tutvustada teistele oma meest? Tema on mees, kellega ma koos elan? Okei, pole väga hull. Aga kuidas isa, ema ja teisi lähedasi tutvustad nii, et neid ei omaks? Tema on mees, kes mind valmis tegi? Tema on naine, kes mind sünnitas? Tema on mees, kellega meil on samad vanemad? Tema on naine, kellega me oleme parimad sõbrannad? Tema on naine, kes sünnitas naise, kes sünnitas minu?
      Kui ma ütlen, et minu tööandja ei taha lubada mul hoolduslehele jääda, siis kas see kõlab nii, et ma oman oma tööandjat? Aga kui ma ütlen tööandjale, et minu mees ei saa ise koju jääda, siis kas see kõlab nii nagu ma omaksin meest?

      Kui inimene isegi ei tea, mis mu mehe nimi on, siis kuidas ma temast arusaadavalt räägin, ikka ju minu mees või minu abikaasa.

      "Minu laste ema/isa" on minu jaoks tunnustav väljend. Kui inimene ütleb seda uhkusega, siis ma ei näe seal mitte midagi halba.

      Tegelikult ei peaks üldse silmi pööritama selle üle, kuidas keegi oma kaasat tutvustab või kutsub. Kui ta teda just tropiks või jobuks ei kutsu. :D

      Delete
  4. Uhh, tundsin end täiega selle noore ema rollist ära :(

    ReplyDelete
    Replies
    1. See vist on natuke default käitumine meil noortel (ja ma enda puhul pean silmas vähese kogemusega, mitte vanuse poolest) emadel, aga kui endale natuke seda probleemi teadvustada, siis ei ole liiga hilja proovida kohaneda uue rolliga nii, et keegi ei kannataks.

      Delete