Ida ei ole üldiselt paha laps. Tüütu ja väsitav ja aegajalt ülienergiline ning ei püsiks paigal ka tikutopsis, aga kuulge, miline 1,5aastane laps seda kõike aegajalt ei oleks. Ikka juhtub, et ma mõtlen, et issand jumal, miks ta ometi ei võiks natuke omaette mängida või et miks ta peab jälle mingit jama korraldama (banaani diivanile määrima või munadepühadeks tehtud kaunistusi lõhkuma või... loetelu võiks jätkuda), aga siis saan ma aru, et ta on 1,5aastane. Adekvaatne võib ta ju olla, aga tegelikult on ta siiski alles beebi.
Niisiis kõige sellega ma olen juba leppinud ja loodan, et mida aeg edasi, seda adekvaatsemaks ta muutub.
Asi, mis mulle muret teeb, on aga see, et Ida on kurjaks muutunud. Kodus on ta nagu väike paha päkapikk, kes pillub asju kui talle midagi ei meeldi, mind tahab ta juustest kiskuda ja näkku lüüa. Kusjuures pea mitte kunagi ei juhtu seda siis kui me oleme vaid kahekesi.
Nüüd palju hullem on aga lugu kui Ida on teiste lastega. Tal pole mingit probleemi kõigile tuul alla teha, mänguasjad käest ära kiskuda ja siis pahaselt karjuda kui keegi vastu hakkab. Me küll õpetame teda ja oleme ka lasteaias õpetajatele öelnud, et teda tuleb kohe julgelt keelata kui ta midagi sellist teeb, aga ma lihtsalt ei mõista, kust selline käitumine tuleb. Kas see on tavaline? Kas see läheb üle? Kuidas seda kiiremini lõpetada? Ma ei taha, et ta nagu Britt käitub. Ma tahan, et ta oleks hipster Ida.
See on faas, mis läheb üle! Aga asendub ilmselt millegi uue ja veel "huvitavamaga". :) Nii nad õpivad ja katsetavad.
ReplyDeleteSee on faas jah. Mu laps polnud väga teiste lastega kokku puutunud ja siis kui ta hoidu viisime, oli tal kombeks lükata kõiki. Hetkel tundub see juba naljakas, aga siis ei olnud kohe üldse. Lihtsalt läks uksest hommikul sisse ja esimene laps, kes ette jäi sattus kohe rünnaku ohvriks. Nagu muuseas. Minul oli kohe muidugi väga piinlik, et mis õpetajad küll mõtlevad ja et kust ta seda küll õppis kui meil kodus üksteist ei lükata jne. Aga kasvatajad ütlesid ka, et see tavaline. Lisaks pidavat tavaline olema veel ka hammustamine ja näpistamine (neid meie laps veel teinud ei ole, aga teda on küll korra hammustatud. Seljast.) Kestis see faas päris pikalt, aga nüüdseks õnneks möödas. Muidu algusest peale õpetaja on rääkinud, et laps kallistab ja musitab väga palju teisi lapsi ja on väga seltsiv, aga vahepeal siis jah lükkas ka. Mitte kurjalt, lihtsalt. Ajaviiteks või nii. :) Muidu ma alguses kartsin küll, et äkki minu armas lapsuke ongi hoopis rühma türann, kellega keegi tulevikus mängida ei taha :D
ReplyDeleteMa just seda olengi kartnud, et pärast tuleb sellest tillukesest inglinäost türann, kes teisi lükkab, hammustab ja nâpistab. Lasteaias ka piinlik, mõtlesin ka, et pärast vaatavad, et kodune kasvatus. Hea kui see faas on:)
DeleteKuigi ma just seda kirjutades lõin oma töötajat ribidesse ja palusin tal end põlema panna...
Siin võib olla vabalt mitu varianti - üks on see, et see ongi ealine ja paljud lapsed sellises vanuses käituvad niiviisi(kuid see pole kindlasti nii, et KÕIK lapsed on sellised). On ka variant, et lapsel on selline käitumine tulnud varakult lastehoidu panekust (ja ei, see pole mingi targutusena öeldud). Paljud lapsevanemad meie lasteaias on öelnud, et eriti just alla 3a laste käitumine on täiesti kohutavaks muutunud, kui on hakanud hoius/sõimes käima. Kodus käitutakse pööraselt, õpetajatelt tuleb kaebusi jne. Väiksel inimesel on stress ja kuna ta veel ei räägi, siis ei oska ta muud moodi seda väljendada. Eks sa ise tead paremini, kui tõsine see tema "kurjus" on. Ja noh, nagu lastega pea igas vanuses on, siis aitabki vaid rääkimine-rääkimine-rääkimine ning sekka kõvasti kannatlikkust.
ReplyDeleteTõsisem oleks asi siis, kui ta oleks vanem - nii 3a ja käituks nii, sest siis on tõesti oht, et su laps on see, kellega keegi mängida ei taha ja keda kardetakse. Mõni laps on pikalt agressiivne ja kas saab siis teistele seda pahaks panna, et nad ei taha iga päev hammustada, näpistada ja lükatud saada? Ja ega õpetaja saa ka vaid ühel lapsel sabas joosta. 1.5a mäng on siiski omaette ja mängitakse kõrvuti, mitte koos.
Mul tots on alati olnud vastupidine, mitte kellelegi liiga ei tee ja... vastu ka ei hakka, kui talle liiga tehti. Polnud ka alati parim variant. Läks aastaseks saades hoidu, käis kuni 3-seni vist kokku. Vahepeal oli sõimes mingi hammustajapoiss ja mu tüdruk tuli mitmel korral koju, haavadest lausa verepiisad paistmas. Kasvatajad ütlesid, et kõik on normaalne poisil on faas, küll läheb üle. Ma ütlesin, et miski pole normaalne, meile see ei sobi, KOHE saagu faas läbi või kasvatajad valvaku isiklikult, et mu laps haavadeta koju tuleks.
ReplyDeleteMa arvan, et kindlasti ära jäta Idakesele muljet, et ta käitumine on ok - sest et esiteks on siin reaalsed kannatajad (kellele meeldiks kõhuli lennata?) ning just, ta proovibki järele, mis ja kuidas toimib ja kui saab teada, et näe see ei toimi, siis on lootust, et leiab uue mõtte, näiteks kõdiga katsetusi teha :)
Proovi ta tegevus millegi lahedamaga asendada, et ta ise ka kaasaläheks ja samuti leiaks, et see lahedam on :D
Höömmm... kasvataja on rääkinud :D