Wednesday, June 11, 2014

Siis kui Ida endale toa sai

Ida tuba on üks segase minevikuga tuba. Väga pikalt seisis see kolaruumina, sest meil lihtsalt ei olnud aega ja vist ka võimalusi seda tuba remontida. Mõtteid oli mul ka liiga palju, aga kõik need ühte tuppa kohe kuidagi ei oleks kokku sobinud ega mahtunudki. Nii ta seisiski kasutu ja mõttetuna.
Lõpuks tahtsin ma, et sellest saaks külalistetuba/kontor. Me ostsime kirjutuslaua. Kirjutuslaud oli selle toa ainus mööblitükk väga pikka aega.


Edasi hakkasin ma otsima teksti, mis külalistetoa seinale sobiks. Lõpuks sai seegi leitud. Nüüd te saate aru, miks Ida toa seinal selline veider luuletus on. Siis me veel ei teadnud, et sellest Ida tuba saab. Idast ei olnud meil siis aimugi.



Suur lai voodi jõudis külalistetoas olla napi aasta. Siis selgus, et tuba on varsti vaja ümber kujundada lapse toaks. Padjad on selles toas olemas olnud juba ammu enne seda kui tuba valmiski oli. Kaire imeilus kätetöö. Mina ise ju ei oska.


Enne kirjutuslauaga tuba jõudis tuba korraks olla veel kaetud tumeda lillelise tapeediga. Sest ühtäkki tunds mulle, et see oleks õige. On üks asi, mida Marek ei oska. Tapeedipanek. Ja kui ma selle veel kiusu pärast lasin tal pohmakas peaga seina panna, siis võite kindel olla, et tulemus ei olnud kuigi ilus. Nii seisi tuba mõnda ega poolikuna. Pool seina lillelise tapeedi all. Kuni ma tulingi mõttele, et see tuba peab olema valge. "Nagu õudusfilmis," nagu kommenteeris tuba hiljem minu ristitütar Laureen, "nii valge!"

       Mina olen selle valge toaga igatahes rahul.  Need imekaunid pildid tegi Efka siis kui Ida sai 1-kuuseks.





                               
 Mida aeg edasi, seda rohkem detaile siia tuppa tekkinud on. Lõpuks said seina ka pildid. Need ootasid kummutil juba pea kümme kuud. Vähemalt kaks neist. Kolmas neist on Aidilt saadud sõbrapäevakaart, mis meenutab mulle kui palju toredaid inimesi mind ja Idat ümbritseb. Et ma olen üks õnnelik inimene. Ja neljas on "Torukolli" raamatu tagakaas. Meenutamaks mulle, et kunagi ei tohi alla anda. Oma unistused tuleb täide viia ka raskustest hoolimata või nende kiuste. Ka siis kui mitte keegi peale su enda sinusse ei usu. Nii sündis ju ka Diip ja kohe näeb ilmavalgust "Torukoll".




Minu enda lemmikpildiks on aga see pilt tillukese hälliga. Ida esimese voodiga. Me sain selle 50 euroga Telliskivi loomelinnakust.


Pühapäeval saan ma kätte ka nukukäru. Karlova ärist. Marekil on seda vaja küll natuke kobedamaks kõpitseda, aga no öelge, et see ei ole armas;



9 comments:

  1. S.K

    Panin ennem ka kommentaari, aga see ei tahtnud kohale "minna".
    Igastahes on need pildid kui pilvemaalt või muinasjuturaamatust, kõik on nii stiilipuhas ja eriline.
    Detailidele on nii palju rõhku pandud, uskumatult ilus puhas:)) See kummut ja kirjutuslaud on tõelised pärlid. Näha et tehtud hoole ja armastusega, mitte prauhti.
    Oleks mul ka selline tuba olnud, oeh.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Võttis ikka aastaid enne kui me aru saime, milline see tuba olema/tulema peab. Ma arvangi, et tegelikult ei tasuks remonti kohe otsast lõpuni valmis teha, sest sees elades tekivad need kõige õigemad mõtted

      Delete
    2. Eveliis, kas sa oled märganud et ühel pildil on õmblusmasin? Et siis õmbled õhtuti salaja kui kõik magavad :P

      Delete
    3. Mul üks sõbranna tegi ka sama märkuse, et mis värk selle õmblusmasinaga on, et ju ma ikka salaja õmblen:D

      Delete
    4. no ja mis värk siis ikkagi on:P

      Delete
    5. Puhas sisekujunduselement. Päriselt:D

      Delete
  2. Ilus tuba :) kas tohib küsida kust on soetatud too 5. pildi peal olev valge voodi?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! See voodi on Diivaniparadiisist.

      Delete