Saturday, June 28, 2014

Siis kui me Maikiga Valgas tantsida ei tahtnud ja peksa oleksime saanud



Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et kunagi hakkasime me tutvusringkonnaga pidama sellist üritust nagu "õhtusöök kuuele". Aastatega kasvas sellest välja "õhtusöök kaheksale juba". Noh ja siis läkski nii, et kolm õhtusöögilist mõtlesid teha sellise suvise Lõuna-Eesti tripi. "Armastuse kolme apelsini vastu". Ei osanud ma sellest üritusest midagi oodata. Ma ei teadnud, mis mind ees ootab. Telkimine, viie tärni hotell või müstiline Triinu baar. Pakkisin oma kohvri ja istusin Tartus Valga rongi peale. Et Mägistes maha tulla.


                     

                       

Ma olin veendunud, et ma suudan istuda vale rongi peale või õigest kohast mööda sõita. Aga kõik läks üleootuste igavalt õigesti. Mägistest liikusime vaikselt Valga poole ja mina mängisin korralikku jaapani turisti. Muudkui palusin auto peatada, et millestki pilti teha. 

                

                              


Mul tekkis korraks isegi hirm, et ma ei saa ühtegi mahlakat seika oma esimese päeva loosse. Kõik sujus selles mõttes igavalt. Ja kenasti. Päeval tilluke ekskursioon ja õhtul õhtusöök. Selline korralik koduperenaiste "teaparty". 

                     

Minu hirm oli asjata. Kõik muutus sellest hetkest kui me otsustasime linna peale minna. Mis tundus reede õhtu kohta täiesti välja surnud. Mitte ühtegi hingelist. Vaid mahajäetud tühjad majad mõlemal pool teed. 
Ma ei tea, kas ma üldse pean mainima, et ma ei ole väga pubiinimene, aga selliste ürituste puhul lähen ma ikka vooluga kaasa, sest on omaette kogemus külastada mõnd väikelinna pubi. Kambakesi on julgem kah, üksi ei julgeks ma never kuhugi sellisesse kohta minna. Ütleme nii, et Voorimehe pubi oli sama väljasurnud kui kogu Valga linn. Peale esineja oli kohal veel neli naist ja üks mees. Ja siis meie. Esinejale oli see hea päev. Mulle ekstreemselt naljakas kogemus. Ma ei oleks tegelikult hakanud neid inimesi üldse arvustama, sest tegelikult ma imetlesin nende inimeste julgust. Esiteks naljakalt väänlevat sebrakleidis (pluusis) Saatuslikku/Saatanlikku Naist, kes tühjale saalile kontserti pidama hakkas ja teiseks neid naisterahvaid, kes ilma igasugu valehäbita tantsima kargasid. Ma mõtlesin, et olgu. Maapidu on maapidu ja kes olen mina arvustama. Dresside ja plätudega ma muidugi ka maapeole platsi ei lendaks ja tervet pudelit Old Spice'i ma ka endale peale einpihustaks ning tervet Valgamaa alkoholi ei jooks ka enne pittu tulekut ära ei jooks, aga olgu. See olen mina. 

Edasi hakkas huvitavaks minema.

Ma võtsin julguse kokku ja läksin üksinda wc-sse. Ma vist ei pea ka seda lisama, et tegelikult ma kardan maapidusid, ma kardan, et seal saab peksa. No ja hakkas pihta. Mõtlesin siis mina ka, et värskendan oma huulevärvi. Kaks naisterahvast olid juba peegli ees. Lätlased. Ja nii ma endale uued sõbrannad leidsingi. Ühtäkki vahetasime me huulepulki ja sõbrunesime. Vene keeles. Kas ma olen juba öelnud, et ma ei oska vene keelt? Noh, nüüd ma siis oskasin. Või siis sain aru ja püüdsin midagi vastu purssida. Nemad püüdsid inglise keelt purssida. "Däänss, dänsss pudjem?" küsisid nemad. "Ja ne tantsuju," vastasin mina. "Pudješš," ütlesid nemad. Las ta jääb, lõin ma käega. Juba hetk hiljem olid mu uued padruugad meil lauas ja pidu jätkus. Vene keeles. Mina ei tea, kuidas. Aga see oli tegelikult vahva. Nad olid lõbusad. Veidike vanemad naisterahvad, kes tulid sünnipäeva pidama. Välismaale, nagu me naersime. Valkast Valgasse. Minu uued välismaa sõbrannad. Sveta ja Ljuda. Õhtu lõppedes kirjutas Sveta salvrätile mulle oma meiliaadressi. Sveta08xxxx@xxxx.ru

Kuigi ma väga tantsimist ei armasta, siis moe pärast tatsutasin mina ka Saatanliku Naise väänlemise saatel oma jalakesi ja teesklesin tantsimist. Et seltskonnas olla. Ja siis lendas kohale Valga Tantsumaffia Tšikk. Valges minikleidis. Ja sundis mind ja Maikit muusika rütmis plaksutama. Agressiivselt ja kurjalt. Mina olin kaugemal, mina pääsesin tema haardest. Maiki, vaeseke, ei julgenud ennast enam liigutadagi. Sest Valga Tantsumaffia Tšikk jälgis teda tapva pilguga. Mul oli tunne, et kohe kui me tantsimise ja plaksutamise julgeme järgi jätta saame me peksa. Me võtsime julguse kokku ja jätsime tantsimise. Tšikk vaatas Maikile otsa, haaras tal siis käest ja kraaksatas:"Alkoholi on liiga vähe vä?" Silmis tappev pilk. Me ei osanud sellest midagi arvata. Kas see oli pakkumine, et meile jooke osta? Kas see oli kutse mingit sorti veidrale dance off'ile? Või mis see oli. Meil oli igatahes tunne, et tantsimist ei oleks tohtinud lõpetada. Korraks olime me kahevahel. Kas jätkata hullumeelse naisterahvaga tantsuplatsil plaksutamist või varvast visata. Meil õnnestus tantsupõrandalt plehku panna. 
Terve ülejäänud õhtu vahtis Tšikk meid sellise pilguga, et meil oli tunne, et kohe kui me pubist lahkuma hakkame, on ta meil pudeliroosiga vastas. Õnneks ei olnud temal alkoholi vähe. Ta vist vajus ära. Igatahes kui me lahkusime, siis kusagil pimedas nurgataguses ta meid ei oodanud. Vedas!

Valgas ei julge me aga enam liikuda ilma tantsimata. Mine tea, kuna pöörane Tantsutšikk meile kusagilt kaela kargab ja tantsima sunnib. Vastuhakkamise korral virutab pudeliroosiga. 
Peaasi, et ei hammusta;)



9 comments:

  1. Kusjuures Valga on minu silmis üks Eesti süngemaid ja hallimaid linnu. Mina oleks sinna pubisse minekuks vist Sõõrumaalt turvamehed palganud. Mitte need Säästumarketi omad aga mõned poksiklubi kasvandikud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures ma usun, et see tegelikult ei oleks üldse rumal mõte, sest eks neid hetki oli teisigi kui ma mõtlesin, et võib-olla oleks targem mitte siin olla;)

      Delete
  2. Oi ma praegu naersin nii,et tilk püksis:-) Julged naesterahvad olete, ja mainitud Triinu pubi sai omal ajal,nii 13 aastat tagasi külastatud....vat see oli MAA PIDUUU! Ehk toimuvad need paartid siiani seal.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Alguses lubati meid sinna Triinu baari viia, aga see tundus vist liiga ekstreem olevat. Mina ei tea. Mul pole kogemust. Jutud on intrigeerivad;)

      Delete
    2. Hahaa...ehk on siis seal ka nn.tantsumaffiad liikvel praegusel ajal. Ega jahh kohalikud tibinad tookordki eriti sõbralikud polnud aga ju olime arvulises ülekaalus. Igaljuhul soovitan see tripp ette võtta:-)

      Delete
  3. Ma käisin aprillis esimest korda Valgas. Ja minle jäi hoopis positiivne mulje - ma arvasin palju hullemat :D Esimesel õhtul oli Voormehe pubi muide nii rahvast täis, et me ei mahtunud sisse. Teiseks õhtuks pani kinni laua ja siis mahtusime ;) Rahvast oli, tantsiti. Ei olnud jah eiteamis Tallinna lokaal kus üksteist mõõdetakse kontsade kõrguse järgi. Bowlingut käisime ka mängimas - kõik rajad olid täis :) Ehk, et eks oleneb vist väga millal sinna sattuda. Ja kordagi ei olnud tunnet, et võiksin peksa saada :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tantsumaffial oli ehk vaba päev ja sul vedas lihtsalt;)

      Delete
  4. Eks see, milline mulje mingist kohast jääb sõltub ka enda eelarvamustest ja mis tujus/ olukorras kuhugi satutakse.
    Olles ise Valgast pärit ja aastaid Tartus elanud tundus Tallinn mulle tüüpiliselt liiga kõle, kiire ja hall - mida kesklinn ja bussijaama/baltijaama ümbrus ongi. Samas hiljem Nõmmel, väikeses aiamajas elades, oli see nii hubane ja mõnus elukeskkond. Samuti ei suutnud ma mõista, kuidas keegi tahab Viimsis elada - nüüd on see mu koduks kasvanud ja ma ei tahaks enam ilma mere läheduseta elada. Tulles tagasi Valga juurde - aastatega on olnud muutus väga positiivne. Probleemiks on ja jääb inimeste majanduslik olukord.( Rimi 2.korrusel on siiski 4 poodi:)
    Aga eks ma ei suuda väga objektiivne olla ka kui läti keele kuulmine koduse tunde tekitab:P
    P.S. Voorimehesse ma ise küll peole ei läheks:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei tea, miks, aga mulle on alati läti keel meeldinud. Täiega nautisin seda Valgas

      Delete