Saturday, June 7, 2014

Alam- ja ülemklass

 Ikka juhtub, et ma halva teeninduse pärast pahur olen. Ega ikka ei ole küll meeldib kui müüja  mulle ülevalt alla vaatab. Eriti kogen ma seda mingil põhjusel kellade ja kosmeetika ning kallite veinide poes, ma ei tea, kas ma näen välja nii rott, et mul justkui poleks nendesse poodidesse asja või liiga diip kunstiinimene, keda arvatakse ka olevat meeltesegaduses ära eksinud. Sest sellised "diibid tüübid" päris poes ju kunagi ei käi ja meigist pole nad kah midagi kuulnud.
Ja ega ikka ei ole meeldiv kui teenindaja välja ei tee, pahur on või lausa ebaviisakas. Ka neid kordi on ette tulnud. Halba teenindust võib kogeda igal pool - poes, restoranis, bussis, autoremonditöökojas, hotellis..
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Viimasel ajal olen ma kokku puutunud halva suhtumisega teenindajatesse või lihtsasse tööinimesse. On mingi teatud grupp inimesi, kes arvavad, et nad on teistest paremad. Nö kõrgem klass. Ega ma ei saa siin vaielda, võib-olla nad ongi teistest paremad, kuid elementaarsest viisakusest peaks küll kõik kuulnud olema.

Ma olen tegelikult juba kirjutanud sellest kui ma Rootsis messil moosi käisin pakkumas. Me olime koos teiste Eesti ettevõtetega ühises Eesti boksis. Seda külastasid/sellest möödusid nii mõnedki natuke vähem või rohkem tuntud eestlased. Uskuge mind, ma ei liialda, aga mida (enda arvates) staarim inimene, seda ülbem oli suhtumine. Mõni neist heitis mulle lausa põlgliku pilgu, sest tavaline moosimüüja nagu ma tol hetkel seal ju olin, ei väärinud isegi "tere". Täiesti arusaamatu! Ma ei saa aru, kust selline suhtumine tuleb?
Ma kahjuks tean inimesi, kes suurima mõnuga sõimavad ja elavad oma paha tuju välja tavaliste inimeste peal. Autojuhid, postiljonid, piletikontrolörid - kõik sobivad halvustamiseks. Need "kõrgklassi" inimesed peavad selliseid inimesi väärtusetuteks ja mõttetuteks. Kahjuks tean ma ka inimesi, kes ei suuda oma seltskonnas taluda lihttöölisi. Liinitööline mònes tehases on nende jaoks täielik mats, harimata mats, isegi mitte inimene ( kuigi ka peen Kohviveski pidas hariamata matse vähemalt inimesteks;) Nüüd on teised ajad -liinitööline, autojuht, postiljon peaks mõnede inimeste arvamuse järgi vaid kusagil kodus nelja seina vahel häbenema. Neile peaks lausa selja peale sildi kleepima. "Alamklass". Et kõik teaksid eemale hoida.

Kõige rohkem aga vihastavad mind "staarid" (olgu siis isehakanud, kes lihtsalt on korraks Guessi poes käinud ja peavad end nüüd teistest paremaks või siis paar korda kollases ajakirjanduses figureerinud), kes teenindajatega ülbed ja ebaviisakad on. Ma tahaks sellistele inimestele jala ette panna, et nad oma kontsadel komistaks ja teenindajad saaksid nende üle naerda kui nad restorani/kohviku/baari põrandal kõhuli on. Aga ma ei tee seda, sest karma on üks igavene bitch ja kipub tagumikust hammustama neid, kes teistele halba soovivad. Ja ega ma tegelikult ei soovigi ju halba, ma lihtsalt kuidagi ei suuda sellist üleolevat suhtumist mõista.
Ma ise olen mõned aastad tagasi paaril suveüritusel ja -tuuril müüja/teenindaja olnud. See on hämmastav kui halvustavalt inimesed teenindajasse suhtuda võivad. Sellistel hetkedel saad sa aru, et mingil kummalisel põhjusel peab suhteliselt palju nendest, kes  seisavad rahakott näpus teisel pool letti, et osta üks siider/õlu/burger end sinust sada tuhat korda paremaks.

Mulle tuli see halva suhtumise teema meelde, kui ma pimeõhtusöögil nägin kui tublid olid meie teenindajad. Päriselt! Ma tundsin nende üle uhkust. Sest eks me viimasel ajal oleme neid natuke nahutanud ka, et teenindus ikka hea oleks ja head tagasisidet rohkem kui halba tuleks.




9 comments:

  1. Mina olen tõeliselt halba teenindust kogenud korduvalt ühes tuntud kosmeetikapoes. Tõele näkku vaadates, siis jah, ma olen seal käinud ka tavaliselt mingite suvaliste riietega ja lapse vankriga, poole jalutuskäigu pealt läbi põigates. Aga siiski. Natuke viisakamat suhtumist tahaks ikka. :D
    Ja samas olen ka ise teenindajana töödanud ca 10 kuud, aga mulle sattusid õnneks ainult rõõmsad või vähemalt viisakad kliendid. Eks see muidugi võib-olla ka valdkonnast tingitud.
    Ja samas jällegi on mul väga kahju toidupoe kassapidajatest, keda tõesti vist alamateks peetakse kahjuks tihti. Mõni aeg tagasi Prismas käies oli kassas üks noor neiu, kelle järjekord hakkas lõppema ning palus järjekorras viimasel inimesel selle "Palun pöörduge kõrvalkassasse" sildi panna kassalindile. Hakkas siis oma kodinaid kokku pakkima, et pausile/koju minna kui tuli üks selline oks-laiali firmariietes noorem kutt, kes ostis mingit alkoholi ning konkreetselt karjus teenindajale, et kuhu sa nüüd lähed, ma tahan siin maksta!!! Mingi 6 kassat oli vähemalt veel lahti. Müüja ütles, et on 5h järest kassas olnud ning läheb nüüd puhkama. Mees siis karjus ja pildus mingeid iroonilisi märkusi seal veel, müüja oli nutmapuhkemise äärel. Õnneks üks vanem mees kutsus seda nolki korrale ja kassapdaja lipsas vaikselt minema. Ühesõnaga näiteks suuremas toidupoes töötamisele minu õrnad närvid vist vastu ei peaks ja seda suurem respect nende vastu, kes seda tööd teevad.

    ReplyDelete
  2. Ma ükskord jätsin ühe tüübi maha, sest ta ülbas kassas müüjaga. ("Maha jätma" on natuke karm väljend. See oli veel selline võta-või-jäta faas ja see oli väga jäta olukord.)
    Kosmeetikapoodi pole ma sissegi läinud Rocca ILUs, kui viimased paar korda midagi on vaja olnud, sest seal müüjad juba kaugelt vaatavad, et issand, ega SEE ometi SIIA tule? Aga Kristiine ILUs oli üks jube tore veidi vanem müüja, kes aitas mul otsida "midagi, huulepulka vist, mitte läiget", millega mu suu näeks välja "nagu siis, kui oli külma saanud ja natuke punetas". Ostsin kohe kätekreemi ka,kui ta pakkus, sest ta oli nii tore, kuigi seda vaja polnud. Tippi jätta ju ei saa. (Või saab? Issand, ma ei tea, millal saab ja millal ei. Restos jah, aga juuksurile? Massöörile? Müüjale? (Kassas ei tohi, vähemalt selveris mitte.))
    Aga kui ma ise kooli kõrvalt Selveri kassas töötasin... Noh, siis ma sain teada, et mu tööks ongi solgipang olla, et inimesed töölt tulles saaks oma paha päeva kuhugi tühjaks valada, et ei peaks seda koju kallitele viima. Kui sellest aru sain, oli ikka palju lihtsam see töö.

    ReplyDelete
  3. Ma pean muidugi tunnistama, et isegi olen varasemalt müüjatele/juuksuritele nähvanud, sest paha päev oli. Hiljem muidugi vabandasin ja nüüd ikka püüan oma paha tuju endale (või just kallitele:D) hoida. See on üks asi. Aga pahatahtlikult halvustavalt ei ole ma ameti pärast küll suhtunud. See on mu meelest äärmiselt lame. Mõni rekkajuht oskab peast Kalevipoega või võiks Kuldvillaku kinni panna, aga ei ole sellist esinemisoskust. Mõni ehitaja on laiema silmaringiga kui jumal teab, kes. Jne jne jne.

    ReplyDelete
  4. Mul on juba pikemat aega vastumeelsus minna Tartu Sunoreki poodi. Ma ei ole nii ülbet teenindajat, kui seal üks naisterahvas on juba pikka aega kohanud. Ta on oma olekult juba kuidagi nii halvustav. Võibolla on ta seal juhataja või mingi kõrgem tegelane, aga alati kui tema seal nina vingus ringi tänitab, siis mul tekib tunne, et ma ei tule elus siia enam. Kahjuks mul on vaja uut aknakatet ja pean ikka sammud sinnapoole viima :D

    Viimatine imelik kogemus oli ka Tartu Lõunakeskuse Euronicsis ühe meesmüüjaga, kes jubedalt semutseda tahtis ja mingeid veidraid kilde viskas. Tahtsin endale perkolaatorit osta - olen juba 5a kasutanud ja olen rahul sellega ja kui hea kohv saab. Müüja siis kaagutas, et ikka nii kahjulik kohv saab sellega ja kolesteroolist ja millest veel. Ma siis podisesin vastu, et kohvi joomine on üleüldse kahjulik. Too müüja siis kekutas, et tema küll on niiiiii tervislike eluviisidega ja ei joo alkoholi ega kohvi ega suitseta. Ma oleks tahtnud talle öelda, et eriti aru küll saada pole - ta tõesti nägi üsna halb välja :D
    Ma ikka tahaks klienditeenindajalt asjalikke soovitusi ja nõuandeid, mitte niisama semutsemist. Tulemus on see, et järgmised asjad ma tellisin neti teel Euronicsist, poodi ma enam minna ei taha :D

    ReplyDelete
  5. Olen sellele teemale isegi sageli mõelnud ja olen teenindajanagi töötanud paar aastat oma elukesest. Nagu üks eelkirjutajagi, sain minagi kassapidajana teada, et kõik maailma hädad on minu süü, olin Rimi kassas. Inimesed on matsid, häbi peaks olema selline "nina on püsti, vihmavesi sajab sisse" inimene olla. Pean hoopis rohkem lugu inimestest, kes ka reaalselt tööd teevad ja väärtust toodavad ja ei tuleks selle pealegi, et lihttöö tegijaid mõnitada või halvustada. Kaudselt halvustaksin siis oma vanemaid, kes terve elu on olnud tööinimesed. Aga seda välimuse järgi kliendiks sobivuse hindamist olen ma tajunud isegi, nii kosmeetikapoes kui isegi LHV müügipoiste puhul. Otse töölt tulles, olles vähe viisakama väljanägemisega, kui lihtsalt vabal ajal poodi minnes, joostakse või jalust maha, et saaks midagi maha müüa. Eesti ühiskond on selline kena stereotüüpidest kubiseva ühiskonna näidis.

    Enda lihttöölisest, koristajast, kassapidajast või bussijuhist paremaks pidamine näitab kahte asja. Esiteks, et inimene ei ole ise kunagi lihttööd teinud ja ei saa aru saamagi, miks ta peaks koristajast, ettekandjast või bussijuhist lugu pidama. Tegemist on ometi inimestega, kes oma tööga teevad selle sama nina püsti riigiametniku elu oluliselt lihtsamaks. Ja teiseks näitab see inimese haritust ja empaatiavõimet või siis terve ühiskonna oma.

    ReplyDelete
    Replies
    1. 100% nõus sinuga. Esiteks selles, et üleolev ja halvustav suhtumine näitab haritust või siis selle puudumist pigem. Ja teiseks on tõepoolest nii, et suhtumine sõltub paljus ellest, kuidas riides olla. Kui ma oma hipster kampsuniga nt Tartus Taskus olevasse kosmeetikapoodi lähen, vaadatakse mind seal sellise näoga, et kohe hakatakse turvameest kutsuma, aga kui minna sinna "tibiriietes" on müüjad su parimad sõbrannad:D

      Delete
  6. Eestis on see välimuse järgi lahterdamine üldse väga naljakas. Läheb nendesse poodidesse Soomes koristaja ametit pidav Guessi riides tibin, tehakse kõik ette-taha ära. Kui lähen näiteks mina oma perega- täiesti tavalistes riietes, siis vaadatakse samamoodi ülalt alla, mis siis, et reaalselt oleksime meie võibolla majanduslikult paremal järjel kui Guessi tibi :).

    Palju on selliseid juhtumeid, kus öeldakse, et teenindaja, koristaja jms on see nö alamklass, aga oi kui palju on juhtumeid, kus Tallinki laeval mõni koristaja minusugusele tavalisele pereemale ülalt alla vahib ja nagu aidsi-haigest möödub :D. Lai ja kirev maailm :)

    Kokkuvõttes on ju iga töö selle aluseks, et keegi teine saaks tööd teha. :)

    ReplyDelete
  7. 100% nõus. Inimesed on vastikud ! Töötades toidupoes, tean täpselt kui ebameeldivad suudavad inimesed olla. Kusjuures mulle tundub et naised on isegi hullemad kui mehed. Ometigi ei mõelda sellele et kui poleks neid n.ö lihttöötajaid poleks neil poode kus käia, koristajaid kes nende si**a kraamiks jne. Töö on töö, ning mina olen kindlal arvamusel et töö ei riku inimest.
    Enne olen lihttööline kui sitapeast kõrgklass.

    ReplyDelete
  8. eile oli juhus tallinna kaubamaja (viru keskuse) kohvikuga. tahtsin mina tellida, vaatan 2 teenindajale otsa, ütlen tere selges eestikeeles, et sooviksin osta. tibid joovad!!! mahla, jultunult ise mulle otsa vaadates:-O vabandasin siis nende ees, et ei tahaks neid sugugi tülitada, soovisin ilusat tööpäeva jätku ja läksin teise kohvikusse. on kohti kus teenindus ongi eesti teeninduskultuuri alla viinud :-(
    olen isegi lihtlabane kokk. aga kui teenindada inimesi ei taha, siis ära tee seda tööd.
    terv.i

    ReplyDelete