Emotsioon nr 12

Arsti juures jõuab mulle esimest korda kohale, et mu sees elab tegelikult ka keegi. Nagu päriselt. Päriselt päriselt. Vahepeal olin juba jõudnud mõelda, et olen kogu selle raseduse lihtsalt välja mõelnud, et leida mingi vabandus oma suurenevale kõhule ja kaduvale keskkohale. Aga nüüd tehti mulle see puust ja punaselt selgeks. Seal on keegi. Öösel ei saa ma magada. Kogu see värk muutus korraks liiga reaalseks. Hirm tuli.

Ahjaa...Janeki arsti juurde kaasa võtmine oli vist viga. Õhtul teeb ta statement'i: tema enam minuga ei seksi. "Ever?" küsin ma. "Vähemalt mõnda aega," vastab ta. "Selge," võtan ma teadmiseks.